2-08-25601 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-25601 Tsiviilasi K O hagi Eesti Vabariigi vastu pä

) § 423 lg. lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.

§ 423

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 3

sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 4

lg 1 ja lg 2 alusel menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 163 lg 1 kohaselt jõustus pärimisseadus

1. aasta
2. jaanuaril. PärS § 164 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast
3. aasta
4. detsembrit. Vastavalt PärS § 164 lg 2 enne
5. aasta
6. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. TsK § 551 lg 1 - pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Ei lubata pärandi vastuvõtmist tingimustega või klauslitega ja lg 2 - pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingi osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. TsK § 552 järgi võis kohus TsK § 551 kindlaksmääratud pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada kui ta tunnistas tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaks. Pärand võidakse vastu võtta pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist ka ilma kohtusse pöördumiseta, kui kõik ülejäänud pärandi vastuvõtnud pärijad on sellega nõus.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 117 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus Eesti notarile. PärS § 117 lg 2 kohaselt pärija, kes pärandvara valdab, kasutab või käsutab, võib pärandist loobuda, esitades pärandist loobumise avalduse käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal. PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 2 2-08-25601 PärS § 117 lg 4 sätestab, et kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel (§ 127-129). PärS § 118 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab notar kõigile pärima õigustatud isikutele. PärS § 118 lg 21 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada: 1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel; 2) vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku.

§ 423

lg 1 p1 alusel kuna hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud – hagist ei selgu, et hageja oleks avaldusega pöördunud notari poole. Hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata ka

§ 423

lg 2 p 1 kohaselt kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 3 2-08-25601 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 150lg.1 p.

3 tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas ka, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 150

lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel (taotluses märkida kes maksis, kui palju, millal ja millisele kontole, kellele ja millisele kontole tagastada tasutud riigilõiv), käesoleval juhul paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Külli Mõlder kohtunik 4