Obsah (5)

§ 162§ 407§ 173§ 174§ 468

2-08-24317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-24317 Tsiviil

§-s

1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
2. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 13.06.2008.a. esitas Korteriühistu Vana-Roomassaare 4 maakohtule hagi K K vastu hooldustasude nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Korteriühistu Vana-Roomassaare 4 kantud Pärnu Maakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 4.12.2002, mida tõendab lisatud registrikaardi väljatrükk (Lisa 1). Alates korteriühistu tekkimise hetkest on kõik elamu korteriomanikud korteriühistu liikmed vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg 1 ja korteriühistu Vana-Roomassaare 4 põhikirja (Lisa 4) punktile 2.
3. Vastavalt lisatud kinnistusregistri väljavõttele (Lisa 3) on ühistu liikmeks ka korteri nr. X omanik K K. Korteriühistu on moodustatud Kuressaare linnas asuva elamu aadressil Vana-Roomassaare tn. 4 ühiseks majandamiseks korteriühistu põhikirja p.1.3 alusel. Korteriühistu lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest (edaspidi KOS), korteriühistuseadusest (edaspidi KÜS) ja oma põhikirjast. Vastavalt KOS § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. Vastavalt KÜS § 7 lg 1 on osamaksu tasumine kohustuslik. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Vastavalt põhikirja punktidele 3.2.6 ja 3.2.7 kohustub korteriühistu liige tasuma igakuiselt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks (sealhulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter) ning kommunaalteenuse makseid. Maksekviitungitel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma. Hooldus- ja remondikulude hooldustasu suuruseks on märatud korteriühistu 9.11.2003 üldkoosoleku otsusega (lisa 9) 5 krooni korteripinna ruutmeetri eest. Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ette nähtud korras ning tal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Kostjal on tasumata järgmised arved (lisatud, lisa 10): Arve nr. 07205 07206 07207 07208 07209 07210 07211 07212 08201 Arve kuup. 10.05.2007 10.06.2007 10.07.2007 10.08.2007 10.09.2007 10.10.2007 10.11.2007 10.12.2007 10.01.2008 Tasumise tähtaeg 20.05.2007 20.06.2007 20.07.2007 20.08.2007 20.09.2007 20.10.2007 20.11.2007 20.12.2007 20.01.2008 Rahasumma 570.90 433.94 370.94 433.82 439.94 932.10 930.65 715.94 728.31 2 2-08-24317 08202 08203 08204 10.02.2008 10.03.2008 10.04.2008 20.02.2008 20.03.2008 20.04.2008 682.04 728.04 582.44 08205 08206 KOKKU 10.05.2008 10.06.2008 X 20.05.2008 20.05.2008 X 820.04 613.04 8982.14 Alates maikuust 2007 kuni juunini 2008 on kostja võlgnevus korteriühistule 8369.10 krooni. Võlgnevusest on kostjale teatatud igakuiste majandamiskulude arvetega. Talle on ka saadetud augustis ja oktoobris 2007 meeldetuletused kommunaalmaksete võlgnevuse tasumiseks (lisad 5 ja 6). Samuti on kostja võlgnevust arutatud 13.01.2008 ja 01.06.2008 korteriomanike üldkoosolekul (lisad 7 ja 8), millest on osa võtnud ka kostja. Viimatimärgitud koosolekul otsustati pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Väljavõtted eelmärgitud protokollidest on lisatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eelmärgitud asjaoludest tulenevalt ja tuginedes KOS § 13 lg 1 ja 2, KÜS 7 lg 1, § 151 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p. 1

§ 162lg 1, § 173 lg 1, samuti põhikirja punktidele 3.2.6 ja 3.2.7 palub hageja: 1.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 8982.14 krooni. 2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 33-35, 36/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 27.06.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 33-35/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks pereliikmele 01.07.2008 /t.l. 36/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Kostja ei ole täitnud oma kohustusi KOS § 13 lg 1 ja 2, KÜS 7 lg 1, § 151 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p. 1

§ 162lg 1, § 173 lg 1, samuti korteriühistu põhikirja punktide 3.2.6 ja 3.2.7 alusel.

Menetluskulud 3 2-08-24317 Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskulu riigilõiv 650 krooni /t.l 16/.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 650 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks Otsuse tegemisel juhindub kohus veel

§-dest 434-438. Külli Mõlder kohtunik 4