) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. Jõgeva Maakohtu 28.02.1997.a 2
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on laste vajadused oluliselt suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palub kohtul elatist suurendada 2175 kroonini kuus ühe lapse kohta.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb elatis seadusega ettenähtud alammääras. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud elatisenõudele sellises ulatuses vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära ja sellest väiksemas osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Hageja nõue tuleb rahuldada.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 11.06.2008.a ja § 60 lg 1 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni. Laste täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.