) §-st 150 lg 2 p 2 ja § 429 lg 1 loobub hageja kostja vastu esitatud hagiavaldusest ja hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kostja seisukoht Kohus edastas kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks, määrates kostjale vastamise tähtaja /tl 19/. Kostja ei ole kohtule oma vastuväiteid hagist loobumise kohta ning menetluse lõpetamisele kohtuistungit pidamata esitanud, samuti ei ole ta esitanud menetluskulude nõuet /tl 20/. Kohtu seisukoht
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (
Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
). Kostja ei ole kohtule hageja taotluse osas ja menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud /tl 20/. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab 2
lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 17.06.2008. a hagist loobumise avalduses palub hageja ½ menetluses tasutud riigilõivu tagastamist
03.11.2008. a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.
150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale Eesti Haigekassa tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 250 krooni pool s.o 125 krooni. Kuna ½ riigilõivu kuulub eeltoodu alusel hagejale tagastamisele, rahuldab kohus hageja taotluse, menetluskulu 250 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) väljamõistmiseks kostjalt, osaliselt.
lg 5 alusel peab kostja kandma hageja menetluskulu, milleks on ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 125 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Reena Undrest Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.