) § 208 lg 1 kohaselt, mis näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Hagejale ei ole soojusenergia eest nõuetekohaselt tasutud.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumisel õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. 2 Kohus tegi kinnistusregistri andmete põhjal kindlaks, et korteriomandi, asukohaga xxxxxx linnas xxxxxxxx, omanikuks on märgitud Vxxxx Vxxxx. Hageja poolt esitatud pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et Vxxxx Vxxxx on surnudxxxxxxxxxxx.a ja tema pärandi on vastu võtnud testamendijärgne pärija Bxxxx Vxxxx. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust. Vxxxx Vxxxxxpärand avanes xxxxxxxxx.a, seega tuleb tema vara pärimisele kohaldada 01.01.2008.a - 01.01.2009.a kehtinud Pärimisseadust (edaspidi vana PärS). Vana PärS § 130 lg 1 nägi ette, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega, kuna Bxxxx Vxxxx on vastu võtnud Vxxxx Vxxxx pärandi sh korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis on sellega temale üle läinud pärandaja kohustused, muu hulgas ka kohustus tasuda korteriomandi eest makse. Kostja on vaielnud nõudele vastu põhjendusel, et tema ei ole korterit kasutanud ja kohustatud isikuks on korterit testamendi järgi isikliku kasutusõiguse alusel kasutav Txxxxx Vxxxx. Kohtule esitatud testamendist nähtub, et Vxxxx Vxxxx on sellega määranud annakusaajaks Txxxxx Vxxxx. Annakuks on tähtajatu isiklik kasutusõigus korterile tingimusega, et Txxxxx Vxxxx tasub korteriga seotud maksed (hooldus, elekter, vesi, küte, gaas). Kostja ja kolmas isik Txxxxx Vxxxx on mõlemad kinnitanud, et korterit kasutab ja seal teenuseid tarbib Txxxxx Vxxxx. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Txxxxx Vxxxx poolt vastu võetud isiklikku kasutusõigust korteriomandile ei ole kantud kinnistusraamatusse. Isikliku kasutusõigusega tekivad isiklikuks kasutusõiguseks õigustatud isiku ja kinnisasja omaniku vahel õigussuhted Asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 225-227 alusel. Samas kolmandate isikute, nagu seda on hageja, suhtes kehtib isiklik kasutusõigus ja sellega seatud kohustused vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Vastavalt AÕS §-ile 64’ on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Käesoleval ajal ei nähtu kinnistusraamatust Txxxxx Vxxxx isiklik kasutusõigus ja selle alusel kohustus tasuda korteriomandil lasuvaid kooramatisi ja makse. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostja Bxxxx Vxxxxxx kui korteriomaniku Vxxxx Vxxxx õigusjärglaselt. Testamendis annakuna määratud isiklik kasutusõigus omab antud juhul tähendust Bxxxx Vxxxxxja Txxxxx Vxxxx vahelistes suhetes, s.t Txxxxx Vxxxxx on õigus nõuda annakuga temale määratud korteri isiklikku kasutusõigust, Bxxxx Vxxxxx aga on õigus nõuda temalt korteri kasutamisest tulenevate maksete tasumist. Kolmandaxe isikute ees on kuni Txxxx Vxxxx isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseni kohustuste täitmise eest vastutav Bxxxx Vxxxx. Txxxxx Vxxxx on menetluse ajal s.o. 30.03.2009.a ajal tasunud AS-le Eraküte 7000 krooni.
lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik; Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Käesoleval juhul ei esine selliseid aluseid, et Bxxxx Vxxxx peaks kohustuse isiklikult täitma. Seega võib Txxxxx Vxxxx täita Bxxxx Vxxxx kohustust. AS Eraküte teatas kohtule, et 20.03.2009.a on korteri kasutaja Txxxxx Vxxxx tasunud 7000 krooni. Selgitusse on kirjutatud „kütte eest“. AS-i Eraküte raamatupidamine arvestas laekunud summa arvete katteks, mille osas esitati 17.02.2009.a nõue Julianus Inkassole perioodi 01.05.2008.a – 31.01.2009.a eest, kokku summas 7362,63 krooni. Txxxxx Vxxxx poolt esitatud maksekorraldusest ilmneb, et Txxxxx Vxxxx tasus 23.03.2009.a AS-i Eraküte kasuks 7000 krooni, maksekorraldusel on selgituseks märgitud „xxxxxxxx“. Txxxxx Vxxxx kohtuistungil avaldas, et soovib, et tasutud 7000 krooni arvestataks kohtu menetluses oleva võla katteks.
lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik 3 määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.
lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Käesoleval ei ole ei võlausaldaja ega võlgnik teisele poolele nõuetekohaselt s.o
§-st 88 lg 1 või 4 kohaselt avaldanud, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Vaidluses kuulub kohaldamisele
lg 6 p 1, mis näeb ette, et kui võlgnik ja võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kohus arutab AS-i Eraküte nõuet Bxxxx Vxxxx vastu perioodi 01.04.2006.a – 30.04.2008.a eest. AS Eraküte arvestas Txxxxx Vxxxx poolt tasutud summa võlgnevuse perioodi 01.05.2008.a – 31.01.2009.a eest katteks. AS Eraküte oleks pidanud arvestama tasutud 7000 krooni varasema võlgnevuse katteks, mis on käesoleval ajal kohtu menetluses. Kohus arvestab, et menetluse ajal on tasutud nõude katteks 7000 krooni. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab Bxxxx Vxxxxxx AS-i Eraküte kasuks välja soojusenergia tarbimise eest võla 1527,71 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, lg 4 kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jagab käesoleval juhul menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning määrab nende proportsionaalse jaotuse. Kohus rahuldas hagi 17,9 % ulatuses ning vastavalt sellele tuleb jagada menetluskulud. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.