2-08-20849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-20849

) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas või võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole J T teinud. Hageja on saatnud kostjatele mitmeid võlgnevuse meeldetuletusi, viimane 06.02.

1. a, kuid vaatamata sellele jätkasid kostjad lepingu rikkumist. Lepingu üldtingimuste p 6.3.
2. kohaselt on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste p 6.
3. kohaselt, lepingu erakorralise ülesütlemise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. 14.03.
4. a saatis hageja kostjatele kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatati järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest. Avalduses palus hageja hiljemalt
5. märtsiks 2008 hagejale tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed ja viivise, samuti teatati kostjatele leppetrahvi tasumise nõudest summas 1 407 krooni tulenevalt üldtingimuste p-st 6.4., mille palus hageja tasuda samuti
6. märtsiks
7. Määratud päevaks kostjad võlga ära ei tasunud.

§ 142

lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi, kohustuse rikkumise korral vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145

lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 2

§ 94

lg 1, 113 lg 1 ja

, TsÜS ja ReÕS Rks § 14 kohaselt on viivise määr enne 01.01.

1. a 11 % aastas e 0,030 % päevas. Seisuga
2. mai 2008 on viivis 213 krooni. Seega on hageja nõue kokku 12.05.
3. a seisuga on 14 798,89 krooni, millest võlgnevus tasumata kaupade eest on 13 178,89 krooni, viivis 213 krooni ja leppetrahv 1 407 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1-2 ja 208 lg 1,

Rks §-st 14 ja TsMS §-st 363 palub hageja välja mõista J T'lt ja A B'ilt solidaarselt võlgnevus 13 178,89 krooni tasumata kaupade eest, viivis 213 krooni ja leppetrahv 1 407 krooni – kokku 14 798,89 krooni osaühing Koduliising kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate seisukoht Kostjad ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 18.06.

1. a kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas kostjaid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 18-20/. Dokumendid on kostjatele allkirja vastu üle antud 19.06.
2. a /21-22/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1 000 krooni /tl 24/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 3