1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Laenuandja hageja isikus on oma kohustused täitnud vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Raha on üle kantud OÜ V arvele, milleks kostja avaldas ise soovi. Kostja V M oma kohustust täitnud ei ole. Käesolevaks ajaks on hagejale tagastamata 50 000 krooni, ehkki laenu tagasimakse tähtaeg oli 10.08.2007.a. Hageja ei ole oma raha tagasi saanud 9 kuu jooksul, arvates laenu tagasimaksmise tähtajast ja seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks 50 000 krooni.
3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingu kohaselt avaldas V M soovi, et laen kantaks üle OÜ-le V. Hageja kandis laenu OÜ V arvele. Seega on hageja täitnud oma kohustused täielikult.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuni 1. juulini 2008 on võlasuhetes kasutatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 4,0%. Kostja on viivitanud laenu maksmisega 290 päeva seisuga 26.05.2008.a. Viivis aastas on 11% ehk 5500 krooni. (50 000 x 11%). Viivis päevas moodustab 15.06 krooni (5500:365). Viivis võlgu oleva perioodi eest on 4367.40 krooni (15.06x290). Hageja Vikor V kasuks tuleb välja mõista viivis 4367.40 krooni. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil. Käesoleva hagi hind on 50 000 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
1 ja 3, 94, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 113 lg. 1 palub hageja:
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt
§-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt
§-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama.
lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 50 000 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 4367.40 krooni. Hageja palub kõik kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 3 2-08-20777 Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab kohus, et asjas võib kindlaks määrata ka menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale tema poolt kantud menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 2750 krooni /t.l 10/. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. Kristel Pedassaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.