← Eesti

2-08-20661/13

Obsah (7)§ 168§ 432§ 164§ 174§ 175§ 132§ 150

2-08-20661 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 26. oktoober 2010.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasi K.K hagi Ü

§ 168

lg.5, § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg 1, § 432, § 433 lg 1 ja 463-466 kohus määras: Võtta vastu K.K avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-08-20661, K.K hagis Ü.P vastu alaealise lapse K.K. (sünd. xx.xx.xxxx.a) põlvnemise tuvastamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Ü.P kanda. Välja mõista Ü.P’lt menetluskuluna 8000.00 (kaheksa tuhat) krooni K.K kasuks. Tagastada K.K poolt 23.05.2008.a. Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole viitenumbriga 2900072369 põlvnemise tuvastamise hagilt tasutud 1000-kroonisest riigilõivust pool, s.o.

(500)viissada krooni K.K kontole nr. 1102705723 Swedbank, selgitusega: ½ riigilõivu tagasi, ts.asi nr 2-08-20661, Ü.P. Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud 1
(3)2-08-20661 Kohtu menetluses on K.K poolt 23.05.2008.a esitatud hagiavaldus Ü.P vastu tütar K.K. (sünd. xx.xx.xxxx.a) põlvnemise tuvastamise nõudes. 16.09.2010.a saabus hagejalt taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et kostja on hageja nõude vabatahtlikult rahuldanud. Avaldusele on lisatud Pärnu Maavalitsuse poolt 14.09.2010.a väljastatud K.K. sünni tõend, millest nähtuvalt on rahvastikuregistrisse K.K. isana kantud Ü.P. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 500 krooni, jätta menetluskulud kostja kanda

§ 168lg.

5 alusel ning välja mõista kostjalt pool riigilõivust summas 500 kr ja õigusabikulud summas 15 000 kr vastavalt kuludokumentidele. Hageja on esitanud kohtule kuludokumendina koopia OÜ AB Järve, Otti & Laretei poolt 24.03.2008.a hagejale väljastatud sularaha arvest nr A000020 sisuga „hagiavalduse koostamine ja esindus Pärnu Maakohtus isaduse tuvastamise ja elatisenõudes“ summas 15 000.- kr. Kostja 20.09.2010.a kirjalikus seisukohas hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid palus menetluskulud asjas jätta

§ lg. 164 lg. 1 ja § 168 lg. 6 tuginedes poolte endi kanda, kuna tegemist on hagilise põlvnemisasjaga ning kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, on esimeses vastuses teatanud hagi õigeksvõtust ja soovinud kohtuvälist lahendit, kohtumenetluse ajal tekkinud takistused suhtlemisel ei olnud tingitud kostja tahtest. Kostja juhib ka tähelepanu, et elatise nõuet, mis kajastub hagejale väljastatud õigusabi arvel, ei ole kohtule tegelikult esitatud ja selles osas ei ole hageja kulutus vajalik. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hagist loobumise taotlusega, leiab, et hageja taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele täielikult. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3, § 429 alusel lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§ 432

. Menetluskuludest.

§ 168lg.

5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd kostja on hageja nõude rahuldanud alles peale hagiavalduse esitamist, tuleb menetluskulud tsiviilasjas jätta

§ 168lg.

5 alusel kostja Ü.P kanda. Kohus märgib, et kostja poolt viidatud

§ 164lg.

1 antud juhul ei kohaldu, kuna menetluskulude jaotamist asja menetluse lõpetamise puhul, s.h. menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu reguleerib erinormina

§ 168

.

§ 174.1 lg.

1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude taotlusega, kostja vastuväidetega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 175

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärasid. Tsiviilasja hinnaks antud hagi esitamisel on 15 000.- krooni (

§ 132

järgi hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis), millelt maakohtu menetluse alustamisel kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr. 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalseks (st pooltele eelduslikult teadaoleva 2

(3)2-08-20661 õigusabi kulu) piirmääraks oli 5000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks tsiviilasjalt hinnaga kuni 50 000 kulude sissenõudmise piirmäär on 25 000 krooni, mis jääb aga käesoleva tsiviilasja hinna proportsioonist välja. Arvestades nõude iseloomu, sisulise vaidluse puudumist asjas ning hageja esindaja vähest töömahtu lahendi saamisel, ei pea kohus põhjendatuks põlvnemise tuvastamise asjas üksnes esimeses kohtuastmes esindamise eest tasu suurust summas 15 000.- kr. Hageja esindaja ei ole ka täpsemalt lahti kirjutanud, milliseid õigustoiminguid ja mis mahus (mitu tundi) esindaja menetluses tegi. Toimikust nähtuvalt on koostatud hagiavaldus 4 lehel, taotlus hagist loobumiseks ja menetluskulude nõue 2 lehel ning 13.09.2010.a on toimunud asjas kokku poolteist tundi kestnud kohtuistung koos vaheajaga, mil pooled käisid perekonnaseisuasutuses. Kohus nõustub ka kostja märkusega hageja esindaja õigusabi arvele märgitud elatise nõude osas. Sellist nõuet kohtule esitatud ei ole ning selle võrra peaks esindaja kulu olema väiksem. Tuginedes

§ 175

lg 1 ja arvesse võttes kõiki eeltoodud asjaolusid, vähendab kohus väljamõistetava esindaja kulu suurust poole võrra. Seega tuleb

§ 168

lg.5 ja § 175 lg.1, 4 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna riigilõiv 500 kr ja õigusabi kulu 7500 krooni, kokku 8000 kr, mis on tõendatud tsiviilasja materjalidega ning hageja poolt esitatud menetluskulu nimekirja, arve ja maksekorraldusega.

§ 150lg.

2 p.2 alusel kuulub hagist loobumise tõttu asjas menetluse lõpetamisel määrusega hagejale tagastamisele ½ hagilt tasutud 1000-kroonisest riigilõivust, so 500 krooni. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.