KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 25. veebruar 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-23345 Hagi ese H Ke (K)

§ 61lg.

4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ja kostja sellises suuruses elatist ei maksa, siis on ta ülalpidamisekohustust rikkunud ja lapse huvides oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse hagiga elatise suurendamiseks. Hageja taotleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 1800.- krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni

1. juunil 2011.a.kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista hagi /t.l. 14/. Kostja leiab, et ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud, sest on maksnud elatist temalt kohtuotsusega välja mõistetud suuruses ja on teinud seda regulaarselt. Seadusemuudatus, millega muudeti PerS § 61 lg. 4 redaktsiooni ja sätestati, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kehtib alates
3. 2004.a. ja kostja leiab, et seda ei tuleks käsitleda selliselt, et alates muudatuse sisseviimisest peaks automaatselt hakkama maksma elatist just sellises suuruses. Hageja ei ole peale seadusemuudatust võtnud kontakti kostjaga ja ei ole avaldanud soovi, et soovib kostjalt suuremat elatisraha. Kostja on seisukohal, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama neid võrdväärselt üleval. Ei ole õige eelistada vanemast lahus elavat last vanemaga koos elavatest lastest ega rahuldada vanemast lahus elava lapse vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Kostjal on lisaks hageja juures elavale lapsele veel kolm alaealist last . Abikaasa on kodune, kuna väiksem laps on veel kahe aastane. Kostja isa on pensionär. Kõiki nimetatud isikuid on kohustatud ülal pidama kostja.

§ 61lg.

6 p. 3 alusel taotleb kostja elatise suuruse vähendamist alla elatise minimaalmäära. Kostja on veendunud, et hageja majanduslik seis on parem kui tema oma, sest hageja omandis on kaks kinnistut. Kostja kasutab käesoleval ajal elamiseks teenistuskorterit ja teenistussuhte lõpetamisel peab ta selle vabastama. Selle tõttu on ta perele tulevikus eluaseme kindlustamiseks võtnud eluasemelaenu ning soetas endale alalise eluaseme. Paraku ei ole kostja saanud ehitust alustada puuduvate rahaliste vahendite tõttu. Küll aga maksab ta eluasemelaenu tagasi 4200 krooni kuus. Kostja on nõus jätkama elatise maksmist 1000 krooni kuus, sest siis oleks tagatud kõigi laste võrdne kohtlemine. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuistungil nõustus kostja maksma 1000 krooni kuus kuni

1. juulini 2008 ja edasi 1500 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lapse M M bioloogilise vanemana on kostja kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemate kohustused lapse suhtes on võrdsed. Saare Maakohtu
2. mai 2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-1-81/2003 on kohus tuvastanud M M põlvnemise R K’ist ja mõistnud viimaselt välja elatise lapse ülalpidamiseks 1000.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta kuus. Hageja taotleb elatise suurendamist kuni elatise minimaalmäärani, mis alates 14.05.2004.a. on, vastavalt

§ 61lg.

4, pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 273 kehtestas kuupalga alammääraks alates
3. jaanuarist 2007 3600 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrus nr 254 kehtestas kuupalga alammääraks alates
6. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega elatise minimaalsuurus on samast ajast 2175 krooni.

§ 61lg.

3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61lg.

2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja ei ole oma sissetuleku suurust kohtule tõendanud, samuti ei ole tõendatud kulutusi lapsele ja kohus ei ole seda temalt ka nõudnud, kuivõrd tegemist on nõudega elatise minimaalmääras, mis arvestuslikult katab lapse minimaalsed igapäevavajadused. Juba 2004.a. koostatud uurimuse kohaselt oli lapse ülalpidamiseks vajalik minimaalne summa alates 14. eluaastast 3210 krooni. Arvestada tuleb elukalliduse tõusuga. Ülalpeetav on elatise suuruse vaidluse läbivaatamise ajal X aastane, e. aktiivses kasvu ja arengu eas, kus tema vajadused aastaaastalt kasvavad. Kostja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on tema palk 12 949,29 krooni kuus. Lisaks lapsele, kelle elatise suurendamist taotletakse, on kostja ülalpidamisel veel kolm alaealist last / t.l. 20-22/. Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb elatise suuruse määramist alla minimaalmäära , 1000 krooni kuus, sest vastasel korral osutuksid temaga koos elavad lapsed vähem kindlustatuks. See tähendaks hagi rahuldamata jätmist. Kostja on oma igakuisteks väljaminekuteks arvestanud 11 195,33 krooni, s.h. nelja lapse ülalpidamiseks 4000.- krooni, abikaasa ülalpidamiseks 1000 krooni, isa hooldus 500 krooni. Kostja hinnangul on elamiseks jääv summa 1753,96 krooni. Kostja ei ole arvesse võtnud lastetoetuse summat 2700 krooni kuus.

§ 61lõike 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Kohus, hinnanud kostja poolt esitatud tõendeid on asunud seisukohale, et vaidlusaluse elatise suurus tuleb määrata alla elatise minimaalmäära, sest vastasel juhul jääksid kostjaga koos elavad lapsed vähem kindlustatuks kui seda on elatist saav laps. Ka on Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-21-07 asunud seisukohale, et kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba välja mõistetud elatise vähendamiseks. Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. Antud juhul on peale elatise väljamõistmist mais 2003 kostja perre lisandunud kaks alaealist last, mis annab aluse

§ 61lõike 5 kohaldamiseks.

Kostja on nõustunud elatise suurendamisega alates 01.juulist 2008 1500 kroonini kuus. Kohus lähtub otsuse tegemisel ennekõike laste huvidest ja põhimõttest, et uusi kohustusi saab kohustatud isik võtta vaid siis, kui need ei takista tal andmast piisavat ülalpidamist oma lastele. Kohtu hinnangul võimaldab kostja sissetulek elatise maksmist alates hagi esitamisest 1200 krooni kuus. Selle tulemuseni jõudis kohus, võttes kostja sissetulekust maha tema poolt märgitud kulud ja jagades järele jäänud summa ülalpeetavate vahel võrdsetes osades. Kohus võttis siinjuures arvesse, et kuni

1. juulini 2008 on kostja abikaasa kodus. Samuti arvestas kohus, et kohustatud isikule ei jääks peale kohustuste täitmist kätte alla toimetulekupiiri, mis
2. aastal on 1000 krooni inimese kohta. Alates 01.juulist 2008 määrab kohus elatise suuruseks 1500 krooni. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et varalise seisundi paranedes on kostja kohustatud maksma elatist vähemalt kehtivas minimaalmääras. Juhul, kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab ülalpidamist ebapiisavalt, on tal õigus nõuda kohtult elatise suurendamist. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et vanema kohustus on teha kõik endast olenev, et kindlustada lapse ülalpidamine vähemalt minimaalmääras. TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 468 lg. 3 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses. Elatise suurendamise otsuse tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks. Kohtunik: Külli Mõlder