lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamisel on tasutud 02..03.2007.a. 250 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 35). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna 250 krooni välja mõista. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 1517,76 krooni ulatuses. AS EMT kinnituskirja (tl 36) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja Lindorff Eesti AS oma töötaja kaudu.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 5000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 3783,55 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 1517,76 krooni. Hageja nõuab kostjalt lisaks postikulu 30 krooni väljamõistmist. Menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud olid
jaanuari 2007 kehtinud redaktsiooni järgi asja läbivaatamise kuludeks, st
lg 2 järgi kohtukuludeks ja
Sarnaselt olid postikulud kohtukuludeks enne 1. jaanuari 2006 kehtinud
Alates 1. jaanuarist 2007 on asja läbivaatamise kuludeks
p 4 järgi üksnes menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Postiteenistuse vahendusel Eestis menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid menetluskulude hulka enam ei arvata. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 29.01.2007.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-137-06. Seega ei saa maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel kostjalt postikulu välja mõista. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 1767,67 krooni (250 +1517,76 ). 2
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määrukaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest.
§-st 467 lg 5 tulenevalt kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Rita Kulberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.