lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abikaasa nõudel abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.
lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletuste kohaselt ei ela nad koos 2007.a. veebruarist alates. Hagejal on uus elukaaslane. Kumbki pool ei pea võimalikuks abielusuhete jätkamist. Kohtu poolt pakutud leppimisaja andmist ei pea kumbki pool vajalikuks. Kostja küll seletas, et tema vabatahtlikult nõusolekut abielu lahutamiseks ei anna ja ta tahab, et teda lahutatakse vägisi. Sisulisi vastuväiteid abielu lahutamise kohta kostja aga ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik nõue rahuldada, abielu jätkamine pole võimalik ja see tuleb lahutada. Vastavalt
p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
lg 5 alusel saadab kohus kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Hageja taotlus perekonnanime muutmiseks ei kuulu enam kohtu pädevusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 1000 krooni (tl.8). Muid menetluskulusid ei ole teada. TsMS § 164 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.