KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.märts 2011.a.kell 16.00 Põlva kohtumaja, Põlva, Võru

) § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 2

§ 67lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

A.K. ja K.K. on elanud lahus juba üle seitsme kuu ning selle aja jooksul ei ole õnnestunud abielulisi suhteid taastada. Abielu sõlmimisel on vastavalt

§ 7lg 2 eelduseks, et abiellujad väljaendavad isiklikult oma tahet sõlmida abielu.

Seega tuleb eeldada, et ka abielusuhete taastamiseks peab olema mõlema poole soov. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et temal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevas asjas anda pooltele enam täiendavat leppimisaega. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (

) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 120

lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt

§ 101

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kostja on hagi lastele elatise väljamõistmise nõudes õigeks võtnud, seega esineb alus elatise nõudes tehtavast osaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmiseks. Hageja alaealiste laste seadusliku esindajana on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.augustist 2010, arvates väljamõistetavast elatisest maha selle aja jooksul kostja poolt tasutud summad – 5000 krooni (319,56 eurot ) ja 240 eurot. Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühina käibel euro (Eesti krooni vahetuskursiga euro suhtes 1 EUR=15,6466 EEK), tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.08.2010 – 3