§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama. Menetlusdokumendid toimetati KxxxxxKxxxxxxxx kätte 20.12.2010.a. 05.01.2011.a kohtule esitatud vastuses ei tunnista kostja haginõuet õigeks, kuna ei ole laenulepingut sõlminud. 2007.a mais varastati kostja elukohast tema dokumendid ja pangakaardid ning varguse kohta on ta esitanud avalduse politseile. Kompromissina on kostja nõus tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 2600 krooni. 04.02.2011.a kohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei nõustu hageja kostja väitega, et kostja ei ole laenulepingut sõlminud. Hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi summale 2600 krooni, millele lisandub hageja poolt kantud riigilõiv. 03.03.2011.a ärakuulamisel jäi kostja kirjaliku vastuses juurde. Kostja soovib hagejaga kokkulepet ja on nõus tasuma põhivõla 2600 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõivu 250 krooni. Kostja kannab karistust Viru Vanglas alates 13.04.2008.a, vabaneb 29.08.2012.a. Kostja töötab vanglas, teeb mööblit ning sissetulek on vangla kohta hea. Kostja soovib võlgnevust tasuma hakata pärast vabanemist, kuna tasub praegu eelmise kohtuasja nõudeid. Enne olid võlgnevused kokku umbes 22 000 krooni, nüüd umbes 8000 krooni. 07.03.2011.a kohtule esitatud vastuses teatab hageja, et on nõus sõlmima kompromissi summas 3600 krooni (põhinõue 2600 krooni + riigilõiv 1000 krooni). KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on teatanud kompromissilepingu sõlmimise soovist ja esitanud kumbki omapoolsed kompromissitingimused. Kohus on kandnud need protokolli, millega on täidetud
Kompromiss ehk kummagi poole järeleandmine on seisnenud selles, et hageja loobub viivistenõudest (2600 krooni) ja kostja on nõus sõlmima kompromissi nõude kohta, 2 mida ta algselt ei tunnistanud (ei tunnistanud nõuet üldse). Kostja on teatanud, et nõustub riigilõivu tasumisega vaid summas 250 krooni. Selle peale on hageja teatanud oma tingimuse- et riigilõiv saaks tasutud kostja poolt kogu ulatuses ehk 1000 krooni. Kohus leiab, et poolte poolt selliselt avaldatud kompromissitingimuste baasil on võimalik kinnitada kompromiss, mis sisaldab mõlema poole järeleandmisi olulisel määral: hageja on loobunud viiviste nõudest ja kostja teeb järeleandmisi kompromissi sõlmimise fakti osas ja tasutava riigilõivu osas. Sellisel juhul arvestab kinnitatav kompromiss mõlema poole tingimusi olulisel määral ja asjas sisulise otsuse tegemine ei vastaks kummagi poole huvidele. Selline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Kui pooled leiavad, et kinnitatud kompromiss siiski ei vasta nende tahtele, on seda võimalik väljendada määruskaebust esitades.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja avaldas ärakuulamisel, et on nõus tasuma riigilõivu summas 250 krooni, hageja märkis, et menetluses on kokku tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seadusele, seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 1000 krooni, millele vastab 63,91 eurot. Kostjal on võimalik esitada määruskaebus, kui kinnitatud kokkulepe ei vasta kostja poolt ärakuulamisel avaldatud tahetele. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.