← Eesti

2-10-39929/4

Obsah (9)§ 415§ 416§ 407§ 1741§ 483§ 367§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-10-39929 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 06.jaanuaril 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviila

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS SEB esitas 18.08.2010.a kohtule hagiavalduse Txxxx Sxxxxxx vastu võlgnevuse 104 423,72 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult esmalt hiljemalt 30.septembriks 2010.a. Mitmekordsete katsete järel õnnestus kostjale menetlusdokumendid üle anda asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 24.11.2010, kohustades teda vastama kohtule 15.detsembriks 2010. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Kostja kohtule määratud ajaks ega hiljem ei vastanud. Hageja on teatanud kohtule soovist lahendada asi kirjalikus menetluses ja on palunud rahuldada hagi tagaseljaotsusega

§ 407

lg.1 ja lg.2 alusel ilma kohtuistungit pidamata kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt.

§ 1741lg.3 alusel taotles hageja kohtuotsuses menetluskulude kindlaksmääramist.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 2507,10 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama on kohus kostjale selgitanud ka temale kätteantud määruses (tl.1). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud 2

(4)Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel
  1. aprillil 2007.a. sõlmitud soovilaenu lepingust nr. L070014254( edaspidi Leping nr 1), millega hageja väljastas kostjale laenu summas 70 000 Eesti krooni. Lepingu 1 järgi kohustus kostja iga kuu
  2. kuupäeval tasuma pangale soovilaenu eest intressi 16% aastas ja laenumakseid annuiteetgraafiku alusel 15.05.2007 kuni laenutähtpäevani 15.04.
  4. oktoobril 2007sõlmisid hageja ja kostja Lepingule lisa, millega suurendati laenu summani 90 000 krooni.
  5. septembril 2008.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduslaenu lepingu nr A080017075( edaspidi Leping 2), millega hageja avas kostjale arvelduslaenu limiidi summas 23 000 krooni. Lepingu 2 järgi kohustus kostja iga kuu
  6. kuupäeval tasuma pangale arvelduslaenu eest intressi 19% aastas. Kostja ei ole täitnud kokkulepitud laenutagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt Lepingu 1 kehtivuse perioodil 04/04/2007 - 09/09/2009 ja Lepingu 2 kehtivuse perioodil 29/09/2008 - 09/09/
  7. Selle kohta on hageja esitanud laenumaksete aruande (tl. 15-17).
  8. augustil 2009.a a. saatis hageja kostjale Lepingu 1 ja Lepingu 2 erakorralise ülesütlemise teated, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt
  9. septembriks 2009.a. Kuna võlgnevust ei likvideeritud oli hageja sunnitud Lepingu üles ütlema. AS SEB Pank esitas 14.09.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Leping 1 alusel algatati maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasja numbriga 2-09-45991 ja leping 2 alusel 2-09-
  10. 28.07.2010 tegi Pärnu Maakohus määrused, millega jäeti maksekäsu kiirmenetlusavaldused rahuldamata, kuna maksekäske ei suudetud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada (

§ 483lg 2 p 3 alusel).

Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping (nn.soovilaenu leping ja selle lisa) ja krediidileping (arvelduslaen), kostja on jätnud krediidi- ja laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidi summalt kuni lepingu ülesütlemiseni vastavalt VÕS § 397 lg 1 Lepingu 1 järgi 16% aastas, s.o. 6203.36 krooni, Lepingu 2 järgi 19% aastas, s.o. 3004.72 krooni. Tuginedes VÕS § 415 lg.1, § 367 nõuab hageja kostjalt viivist 16% ulatuses põhinõudelt aastas kuni põhinõude rahuldamiseni kogu ulatuses. 3

(4)Hageja on oma nõude tõendanud lisatud tõenditega. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja rahuldab hagi. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 12507.10 krooni (tl.19, riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kontrollitud KIS-vahendusel), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik Ü.Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.