2-10-39621/5

Tsiviilasi nr 2-10-39621 M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-39621 Tsiviilasi Kxxxx Vxxxxxhagi Vxxxx Vxxxx vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxx Vxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Vxxxx Vxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kohtuistungi aeg
3. oktoober 2010 RESOLUTSIOON Kinnitada Kxxxx Vxxxx ja Vxxxx Vxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: VxxxxVxxxx annab ülalpidamist lastele Rxxxx Vxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ja Rxxxx Vxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, makstes alates 01.septembrist 2010 iga kuu elatiseks 2000 (kaks tuhat) krooni Kxxxx Vxxxx kontole nr . 10010042480011 SEB Pangas. Lapsed Rxxxx ja Rxxxx on õigustatud ülalpidamist saama kuni täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saanuna, kui jätkavad põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Lõpetada menetlus Kxxxx Vxxxx hagis Vxxxx Vxxxx vastu. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätteandmisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kxxxx Vxxxx esitas 17.08.2010.a kohtule hagiavalduse Vxxxx Vxxxx vastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealised lapsed Rxxxx Vxxxx ja Rxxxx Vxxxx, kes elavad hageja juures. Hageja on märkinud laste vajadusteks ühes kuus 8950 krooni kuus (kuluartiklid kuus esimesele lapsele: eluasemele 1000 krooni, toidule 1000 krooni, sidekulud 50 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, koolikohustuse täitmiseks 1500 krooni, riietele-jalanõudele 1000 krooni, kokku lapsele 5050 krooni; kulutused teisele lapsele: eluasemele 1000 krooni, toidule 1000 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, koolikohustuse täitmisele 400 krooni, riietele- jalanõudele 1000 krooni, kokku 3900 krooni ). Hageja omab korterit. Kostjale kuulub korter, millest suusõnaliselt loobus laste kasuks, auto. Hageja töötasuõiend tl.
4. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 6500 krooni, millele lisada tulumaks. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama
5. septembriks 2010.a. Määrus koos hagimaterjalidega on kostjale isiklikult üle antud 02.09.2010 a ( tl.11). Hagiavalduse täiendused on kostjale väljastatud 13.09.2010.a. (tl 24).
6. septembri 2010.a. vastuses kostja avaldab, et on nous maksma lastele elatusrha 1000 krooni lapse kohta. Kahele lapsele kokku 2000 krooni kuus. Rohkem ei saa maksta, sest tasub liisingut ja seoses majanduslangusega on langenud ka palk. Kostja on oma sõnade kohaslt loobunud ühisvarast, milleks on korter Pxxxxxxxxx. Kohus määras asjas kohtuistungi 20.10.2010.a Kohus TsMS § 230 lg.5 alusel nõudis andmed kostja varalise seisundi kohta kindlustusandjatelt, krediidiasutustelt. Neist andmetest nähtub, et V.Vxxxx maksab liikluskindlustsue makseid sõiduauto eest (tl.55), maksab lastekindlustuslepingu alusel makseid lapse Rxxxx Vxxxx kindlustamiseks, väljamaksmiseks Rxxxx Vxxxxxxe lepingu lõppemisel 13.07.2019 (tl.60), V.Vxxxxxx on laenukohustus SEB Panga ees ja liisingukohustus AS-ga SEB Liising ja ta on K.Vxxxxx õppelaenu käendaja (tl.69). V.Vxxxx vastas kohtule, teatades nõusolekust maksta elatiseks 2000 krooni kuus, ta on loobunud ühisest varast, milleks oli korter Pxxxxxxxxx. Tl.28 töötasuõiend. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta soovib lastele elatist saada, kuid nõuab kahele lapsele kokku 2000 krooni ehk ühe lapse kohta 1000 krooni. Ta on kostjaga selle läbi arutanud. Hageja arvates kostja palk ei võimalda rohkem maksta. Kui kostja sissetulek suureneb, annab ta sellest hagejale teada ja siis nad lepivad kokku elatise suurendamise. Kostja kinnitas sellist kokkulepet hagejaga. Ta maksab hageja kontole. Kohus selgitas pooltele, et on võimalik määrata kindlaks, milliseks perioodiks selline summa kokku lepitakse ja millal elatist muudetakse. Hageja avaldas, et ta suurendab elatisesummat siis kui kostja tööandja kostjale rohkem maksta saab. Lepivad kostjaga elatise suurendamise kokku kohtuväliselt. Pooled avaldasid nende vahel sõlmitud kompromissi kohtuistungi protokolli kandmiseks, kinnitasid sellega nõustumist ja täitmist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. 2 PkS § 96, 97 järgi on alaealised lapsed Rxxxx ja Rxxxx Vxxxx ülalpidamist saama õigustatud isikud ja Vxxxx Vxxxx ülalpidamist andma kohustatud isik. PkS § 100 lg.3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Käesoleval juhtumil on ülalpidamist andma kohustatud isikud kokku leppinud, et vanem, kes ei ela lastega koos, annab ülalpidamist elatise andmise teel (PkS § 100 lg.2) ja täpsustanud summa. Hageja on nõustunud summaga, mis jääb allapoole PkS § 101 lg.1 määra, kuid pooled on leppinud kokku, et elatisesummat edaspidi kokkuleppel suurendatakse. Kohus selgitas pooltele PkS § 101 sätteid ja võimalust elatise suurendamiseks kohtu poole pöörduda. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et pooled on kohtuväliselt leppinud kokku ka muudes laste heaolu puudutavates asjaoludes (näiteks elamispinnaga seonduv). Seetõttu ei kahjusta poolte kokkulepped laste huve, s.o. ka avalikku huvi. Sellisena on kompromiss täidetav ja kohus kinnitab selle TsMS § 430 lg.1, lg.2, lg.3 alusel. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 431 lg.1 alusel. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Ülle Raag Kohtunik 3