Tsiviilasi nr 2-10-39536 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 16.08.2010.a kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Pxxxxxxxx vastu võlgnevuse 22 733,23 krooni nõudes. Hageja võlanõue tuleneb 09.01.2007 hageja ja kostja hanza.neti vahendusel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-000822-RK( edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic (P) krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 500 krooni ulatuses, intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja pangakontole igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu 1 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub tema kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu esimesel kuupäeval. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.

1. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 01.09.2009 kuni 01.11.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. 11.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-022235-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1106126586 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 14 000,00 krooni ulatuses. Lepingu 2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid 700,00 krooni kuus iga kuu
2. kuupäevaks. 15.04.2009–15.10.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. 19.06.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise kohta, hoiatades kostjat, kui kostja jooksvat võlgnevust hiljemalt 06.07.2009 ei kustuta, ütleb hageja lepingud enne 2

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 30.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 21.09. 2010.a. vastu võetud( tl 25). Kostja ei ole kohtule vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamise korral tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 405

lg.1 p.9 järgi võib lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, § 444 lg 1, lg.4 alusel võib lihtmenetluse otsusest ja tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, … kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 3

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 5750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt

§ 177

lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 26 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 4