lg.1 p.4, § 399 lg.1 p.1,2 ja § 196 lg.2 alusel õigustatud lepingu üles ütlema, kuna Kostja võlgnevusi ei kustutanud. Kostja võlg 13.08.2010a seisuga on hageja ees 13 497,59 krooni, millest põhivõlgnevus on 9110,95 krooni, intressi võlgnevus 573,96 krooni ja viivise võlgnevus 3812,68 krooni.
lg.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda intressi, intressimäär lepiti lepingus kokku 16% aastas.
lg.1 p.6, § 113 lg.1, § 415 lg.1 alusel on kostja kohustatud tasuma viivist, mida hageja on lepingus kokku lepitu alusel arvutanud 16%-lisest viivisemäärast lähtudes. TsMS § 367 alusel palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud viivised alates 14.08.2010a 16% aastas võla põhiosalt, s.o. summalt 9110,95 krooni, kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja on tasunud nõude põhiosalt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 750 krooni ja hagi esitamisel 2000 krooni). Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 18. oktoobriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud (tl.21). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega hiljem kirjalikult vastanud. KOHTU SEISUKOHT. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja kohustused hageja ees tulenevad laenulepingust, mille sõlmimisest oli kostjal võimalik hoiduda. Laenuandjal on õigus eeldada, et laenuvõtja on valmis võetavaid kohustusi kohaselt täitma. Kostja on jätnud ja laenulepingust tulenevad kohustused täitmata.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtule esitatud tõenditest nähtub( laenumaksete aruanne tl.7 pöördel- lk 8), et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Kogu laenusummast on hagi esitamise ajaks tasumata laenu põhiosa 9110.95 krooni. Tasumisega on viivitatud 3494 päeva, see teeb viivise summaks 3812,68 krooni, intressi võlg 573,96 krooni. Kokku võlgnevus 13 497.59 krooni. Hageja on arvutanud viivist
lg.1 alusel (Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär). Pooltevahelises lepingus on lepitud kokku intressimäär 16% aastas. Kuna kostja ei ole täitnud antud lubadust nii nagu esialgselt kokku lepitud, vaid tasumine toimub hiljem, on hagejal õigus TsMS § 367 alusel selle aja eest nõuda viivise tasumist. Pooled on leppinud kokku, et kui leping lõpeb ja kostjale antakse võimalus maksta krediidisumma tagasi pikema perioodi jooksul, tasub ta igakuiselt intressi 18% krediidisumma tagastamata osalt (lepingu p.9.4.2). Hageja on hagis esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis alates 14.08.2010 18% aastas põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses. Kohus leiab, et kostjalt tuleb nõuda viivise tasumist 18% aastas (aga mitte kuus), kuna viivise nõudmine taolises määras koormaks kostjat ebamõistlikult. TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 2750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskuludest on kohtule teada riigilõiv 2750 krooni, mille kohus kostjalt välja mõistab. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.