Tsiviilasi nr 2-10-39285 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 23.november 2010.a Jõgeva koh

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 29.oktoober 2010.a. Hagimaterjalid on 26.10.2010.a TxxxxxxxKxxxx poolt isiklikult vastu võetud. Txxxxxx Kxxxx vastas kohtule 16.11.2010a saadetud e- kirjas( tl 39), et kostjad tunnistavad hagi ja soovivad asja lahendada kirjalikus menetluses, hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja on hagis märkinud, et ei ole valmis sõlmima kohtulikku kokkulepet enne otsuse tegemist, sest kostja ei ole tasunud võlgnevust ning hageja on andnud kostjale võimaluse eelnevalt tekkinud võlgnevuse kustutamiseks (refinantseerimiseks) graafiku alusel, sõlmides hagiavalduses näidatud lepingu, kuid kostja ei ole suutnud maksegraafikust kinni pidada. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb AS Hansapank (edaspidi hageja) ja Lxxxxx Kxxxx (edaspidi kostja 1) vahel 17.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr. 06-115843-VV (edaspidi leping 1), mille kohaselt sai kostja 1 Hansapangast laenu summas 48 678,42 EEK, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.07.

Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 1 381,70 kesti krooni. Viivise arvestamine pidi toimuma VÕS § 113 lg 1 määra alusel. Kostja 1 jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.04.
Alates 10.04.2009 kuni 10.11.2009 kostja 1 laenu tagasi ei maksnud. 17.07.2006 sõlmisid hageja ja Txxxxxx Kxxxx (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr. 06216447-KÄ1 (edaspidi leping 2), mille kohaselt võttis kostja 2 endale kohustuse vastutada AS Hansapank ja LxxxxxxKxxxx vahel 17.07.2006 sõlmitud laenulepingust nr. 06-115843-VV ja selle lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa 66 316,23 EEK. 2

(3)04.11.2009 saatis hageja kostjatele kirjad laenulepingu nr 06-115843-VV võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 19.11.2009 ning hoiatas neid võla mittetasumise korral lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole pöördumisest. Kostjad ei ole võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 23.11.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja esitas 05.02.2010 kostjate vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 19.07.2010 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ts.asi nr 2-10-5622 kostja vastu rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud krediidi- ja laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 4750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt

§ 177

lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-10-39285/3