) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Lapsega suhtlemise korraldamine on
lg 1 kohaselt hagita perekonnaasi ja vastavalt
lg-le 1 arvestab kohus nimetatud asja läbivaatamisel hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 4 näeb ette, et kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Seega on poolte vahel kompromissi sõlmimine lapsega suhtlemise korra osas kooskõlas menetlusprintsiipidega. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus kompromissi kinnitamata jätmise aluseid ei tuvastanud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromissid ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus märgib lapsega suhtlemise korra osas täiendavalt, et kumbki vanem on teadlik teise vanema plaanidest minna lapsega välisriiki (Soome või muusse riiki) ja vanemad on selleks vastastikku nõudoleku andnud. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3 Lapsega suhtlemise korra osas sõlmitud kompromissi osas selgitab kohus täiendavalt, et vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 117 lg-le 2 on hagejal ja kostjal nende ühise lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanema hooldusõigus on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ja otsustada lapsega seotud asju (PkS § 116 lg 2). Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (PkS § 118 lg 1). Hagejal ja kostjal on ühine lapse esindusõigus (PkS § 120 lg 1). Vanem võib last üksi esindada, kui talle on selles asjas otsustusõigus kompromissi alusel kokkulepitud suhtlemiskorras üle antud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Ü.Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.