2-10-39187/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtunik Maili Tartu

1. november 2010.a., Pärnu, 2-10-39187 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi K.K. vastu võla ja kõrvalnõuete summas 2596.25 krooni ning lisanduva viivise nõudmiseks. Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS, lepinguline esindaja Silva Kark RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 340¹ lg 1 ja 2, § 371 lg 1 p 9, § 661 lg 2 Keelduda Swedbank Liising AS hagi K.K. vastu võla ja kõrvalnõuete summas 2596.25 krooni ning lisanduva viivise nõudmiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 168 lg
2. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja Swedbank Liising AS kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada 2-10-39187 viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3. Kohus jättis Swedbank Liising AS hagiavalduse 14.10.2010.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest. Kohus leidis, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, et hagiavalduses esitatud kostja aadress ei võimalda menetlusdokumentide kostjale kätte toimetamist. Nimelt on avalduses toodud sama kostja Eesti elukoha aadress, millisele Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluses K.K. vastu ei õnnestunud võlgnikule menetlusdokumente kätte toemetada. Kohtunikuabi on oma 19.07.2010.a määruses nr 2-09-53098 märkinud, et 26.10.2009 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Kohus saatis võlgnikule makseettepaneku e-posti aadressile xxxxxxxx@xxxxxxx.xxx. Võlgnik ei kinnita dokumentide kättesaamist. Kohtu andmetel viibib võlgnik välismaal. Kohus teavitas avaldajat senisest menetluse käigust. Avaldaja esindaja teatas telefoni teel kohtule soovist lõpetada maksekäsu kiirmenetlus seoses sellega, et makseettepaneku kättetoimetamine võlgnikule on osutunud võimatuks. Muuhulgas ei ole hagiavalduses märgitud xxxx xxx xx-x, xxxxx linn aadressile õnnetunud menetlsdokumente kätte toimetada ka tsiviilasjas nr 2-09-18639, Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avalduses K.K. vastu. Kostja teise aadressina on hageja toonud hagiavalduses välja võimaliku kostja xxxxx xxxxxxxxx elukoha ning selgitanud sellega seonduvalt kohtualluvuse küsimust ja viidanud poolte vahelisele kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisele. Avaldusele lisatud Ego Järelmaksu müügilepingu nr 299/100192 p 7.3 järgi on pooled kokku leppinud, et juhul, kui tekkinud vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, antakse vaidlus lahendada Tallinna Linnakohtule. Hageja on hagiavaluses viidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 71, mille järgi seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. Täpsem kohualluvuse kokkuleppe regulatsioon on sätestatud TsMS 15 peatükis. TsMS § 104 alusel saab kohtu hinnangul kostja suhtes nimetatud kokkulepe kehtida üksnes konkreetse märkega TsMS § 104 lg 3 p 2 toodud asjaoludele (sest kostja näol ei ole tegemist juriidilise isikuga ning lepingu sõlmimise ajal oli kostja elukohaks xxxxx linn, mis välistavad TsMS § 104 lg 1 ja 2 kohaldumise), ehk juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Vastavatele asjaoludele pooled lepingus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel viidanud ei ole. Seega tuleb kostja xxxxxx aadressil elamisel (rahvastikuregisti andmetel elukoht xxxxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx alates 01.12.2009.a.) pöörduda asja Eesti kohtus menetlemise võimalikkuse selgitamiseks rahvusvahelise kohtualluvuse sätete poole, mida vastavalt TsMS § 70 lg 4 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse artikli 3 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-
4. jaos sätestatud korras. Sellist alust nimetatud jagude sätted ei anna, sest antud asjas on haginõude 2 2-10-39187 aluseks Swedbank Liising AS ja kostja vahel sõlmitud krediidileping kaupade ostmiseks, milliste puhul on tegemist tarbijalepingutega määruse
5. jao (artikkel 15 p 1 ap c) tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline aga menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse. Juhindudes ülaltoodust palus kohus hagiavalduses märkida, mida hageja on teinud TsMS § 338 lg 3 alusel kostja tegeliku aadressi teadasaamiseks ning andis tähtaja kohtualluvuse osas seisukoha võtmiseks. Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse Avaliku E-Toimiku Infosüsteemi (AET) kaudu
6. novembril 2010.a kätte saanud. Kohtu poolt määratud tähtaeg möödunud, kuid hageja eeltoodud puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel kohus keeldub Swedbank Liising AS hagi K.K. vastu menetlusse võtmisest.
7. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Maili Tartu Kohtunik 3