Obsah (6)

§ 113§ 1043§ 1050§ 1045§ 132§ 94

2-09-44419 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-44419 Tsiviilasi R.L. hagi B.Š. v

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. 4.09.2009.a. esitas R.L. maakohtule hagi B.Š. vastu tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. 26.11.2009.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse /t.l. 20-22/ kohaselt 07.mail 2009.a. avastas hageja, et talle on tekitatud varalist kahju - hagejale kuuluv saematerjal, mis oli ladustatud 1 2-09-44419 kahte virna aadressil X 27 X linn kinnistule elamu hoovi, oli ajavahemikul 05.05.200907.05.2009 mitmest kohast pooleks saetud ehk järgatud ning saematerjal oli muudetud kasutuskõlbmatuks. Järgatud saematerjali ei olnud enam ehituseks võimalik kasutada, kuna lauajupid olid lühikesed. Seega oli saematerjali väärtus täielikult hävinud. Hageja sai kahju tekitajaga B.Š.iga ka alul kokkuleppele, et rikutud saematerjal jääb talle ja tema hüvitab tekitatud kahju hagejale rahas, hiljem on aga tekkinud vaidlus lõhutud materjali koguses ja väärtuses. Lõhutud saematerjal on jätkuvalt kostja valduses, seega ei saaks hageja hüvitise väljamõistmisega mingit kasu ega sattuks paremasse olukorda, kui ta olnuks ilma kahju tekitamiseta. Kahju tekitajaks oli X 27 korteri 3 omanik B.Š., kes ise tunnistas tehtut, et oli öösel joobes olles lauad pooleks saaginud. B.Š.it on saematerjali lõhkumise eest karistatud KarS § 218 lg 1 ja ta ei ole seda karistusotsust vaidlustanud. Ka oma kirjalikus vastuses ei eita B.Š. kahju tekitamise fakti. Kahju suurust soovib hageja tõendada kohtule esitatud fotodega ja MJ Prennex OÜ tõendiga (lisa 1) lõhutud materjali koguse kohta. Hageja ei nõustu kostja arvamusega lõhutud materjali koguse ega väärtuse kohta. Nagu fotodelt näha, oli lõhutud kaks lauavirna, mitte ainult 11 prussi ja 20 lauda. Ka fotodelt on selgelt näha, piltidelt lauaotsad kokku lugedes, et lõhutud materjali kogus on võrreldes kostja hinnanguga palju suurem. Vastavalt Nigula saeveskit opereeriva - saetööstust pidava ja saematerjali müügiga majandustegevuses igapäevaselt tegeleva MJ Prennex OÜ tõendile oli lõhutud prusse mõõdus 50x150x5,1 ca 1,64 tm, lauda mõõdus 25x100x5,1 ca 0,32 tm ja lauda mõõdus 5x150x5,1 ca 0,49 tm. MJ Prennex OÜ tõendi kohaselt oli lõhutud materjali väärtus vastavalt MJ Prennex OÜ maikuu 2009.a. väljamüügihindadele 7134,28 eesti krooni. Selle hüvitamist hageja kostjalt ka nõuab. Seoses nimetatud koguse ja väärtusega hageja rõhutab, et see langeb kokku tema poolt avaldatuga ja MJ Prennex OÜ hinnad on võrreldavad kostja esitatud hinnakirja väljatrükis avaldatud hindadega. Vastavalt

§ 1043

peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 1050lg l süüd eeldatakse ja kostja peab tõendama oma süü puudumist.

B.Š. ei ole esile toonud ühtki süüd välistavat asjaolu. Vastavalt

§ 1045

lg l p 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul rikuti hageja omandit -lõhuti talle kuuluvad asjad, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik neid enam sihipäraselt kasutada ja lõhutud saematerjali väärtus on võrdne hagejale tekitatava kahjuga. Vastavalt

§ 132

lg l tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Lõhutud saematerjalile samaväärse uue saematerjali soetamiseks vajalik mõistlik kulu on vastavalt MJ Prennex OÜ tõendile 7134,28 eesti krooni. Nimetatud hüvitise vähendamiseks alust ei ole, sest kostja poolt lõhutud saematerjal oli uus. Hageja soovib avaldada, et ta ei ole nõus kostja taotletava kohustuse täitmisega osade kaupa. Kostja pakutud hüvitis 100 krooni kuus jätab hageja sisuliselt kaitseta - hageja peaks kahju hüvitamist ootama seega 71,5 kuud ehk sisuliselt 6 aastat (7134:100). Kostja väide, et ta on töötu ja tema ainus sissetulek on toimetulekutoetus 1000 krooni kuus, ei ole täiel määral õige. Kostjal ei ole võib olla ametlikku tööd, aga kostja on ehitaja, läheb igal hommikul tööriietes kodunt välja tööle ja tuleb õhtul töölt, nagu tavaline tööl käiv inimene. Seega peab tal olema 2 2-09-44419 suurem sissetulek. Samuti kuulub B.Š.ile korteriomand X 27-3 X (registriosa väljavõte - lisa 2), millel ei ole hüpoteeke, keelde, areste ega kasutusõigusi ja kahju saab hüvitada ka sellele sissenõude pööramisega. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamine peab toimuma eelkõige kannatanu huvide kaitseks, ega saa olla üksnes selline, mis võlgniku ja kahju tekitaja elu-olu oluliselt ei häiri. Samuti palub hageja mõista

§ 113lg.2 alusel kostjalt välja viivis kahju hüvitiselt alates 04.septembrist 2009.a.

ehk alates hagi esitamisest.

§ 94lg l sätestatud intressimääraks on alates 01.juulist 2009.a.

8% aastas, mis on kontrollitav avalikust allikast intressiteadete rubriigist: http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Käesoleva täpsustuse esitamise 26.11.2009.a. seisuga (ajavahemik 04.09.2009-26.11.2009 ehk 84 päeva) on sissenõutavaks muutunud viivis: 7134,28 x 8% : 365 x 84 = 131,35 eesti krooni ning see suureneb iga päev 1,56 krooni võrra. Samuti soovib hageja kostjalt TsMS § 367 sätestatud jooksva viivise 8% põhivõla summast aastas alates 27.november 2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni välja mõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 367;

§ 1043Ig.l ja § 113 Ig.l palub hageja: 1)

Mõista kostjalt B.Š. R.L. kasuks välja kahju hüvitis 7134,28 eesti krooni; 2)Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 26.11.2009.a. seisuga summas 131,35 eesti krooni; 3)Mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis 8% tasumata kahju hüvitise ehk põhivõla summast aastas alates 27.novembrist 2009.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni; 4)Määrata kindlaks kohtukulude jaotus, pannes kõik hageja menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidleb hagile vastu väites, et hageja nõuab temalt mitmekordset saematerjali hinda /t.l. 11/. Kostja hinnangul on rikutud saematerjali maksumuseks 2615.60 krooni. Kostja väitel on ta töötu ja on seega nõus hagejale tekitatud kahju hüvitama maksegraafiku alusel 100 kr kuus. Menetluse kestel asus kostja seisukohale, et ta ei ole nõus saematerjali hüvitamisega, kuna hageja on kasutanud rikutud materjali oma majaosa renoveerimisel ning seega ei ole ta hagejale kahju tekitanud /t.l. 31, 37/. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Asjas, et tõendatud, et ajavahemikul 05.05.2009-07.05.2009 saagis kostja tükkideks hagejale kuuluva saematerjal, mis oli ladustatud kahte virna aadressil X 27 X linn kinnistule elamu hoovi. Saematerjal oli mitmest kohast pooleks saetud ehk järgatud /t.l. 3, 18, 19/. B.Š.it on saematerjali lõhkumise eest karistatud KarS § 218 lg 1 järgi väärteokorras /t.l. 3/. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses ei tulene teisiti. Hageja on tekitud kahju suurust tõendanud fotodega ja MJ Prennex OÜ 23.11.2009 tõendiga lõhutud materjali koguse kohta /t.l. 23/. Vastavalt Nigula saeveskit opereeriva - saetööstust pidava ja saematerjali müügiga majandus-tegevuses igapäevaselt tegeleva MJ Prennex OÜ tõendile oli lõhutud prusse mõõdus 50x150x5,1 ca 1,64 tm, lauda mõõdus 25x100x5,1 ca 0,32 tm ja lauda mõõdus 5x150x5,1 ca 0,49 tm. Nimetatud tõendi kohaselt oli lõhutud materjali väärtus vastavalt MJ Prennex OÜ maikuu 2009.a. väljamüügihindadele 7134,28 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et lõhutud materjali kogus ja seetõttu ka väärtus on väiksem. Vastupidi, MJ Prennex OÜ hinnad on võrreldavad kostja esitatud Alfamarketi hinnakirja väljatrükis avaldatud hindadega /t.l. 13/. 3 2-09-44419 Vastavalt

§-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 1050

lg-le 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole esile toonud ühtki süüd välistavat asjaolu.

§ 1045

lg l p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja osundab õigesti, et käesoleval juhul rikuti tema omandit - lõhuti talle kuuluv saematerjal, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik neid enam sihipäraselt kasutada ja lõhutud saematerjali väärtus on võrdne hagejale tekitatava kahjuga. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

§ 132

lg l järgi tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Lõhutud saematerjalile samaväärse uue saematerjali soetamiseks vajalik mõistlik kulu on vastavalt MJ Prennex OÜ tõendile 7134.28 krooni. Nimetatud hüvitise vähendamiseks alust ei ole, sest kostja poolt lõhutud saematerjal oli uus. 5.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekitamisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus peab eeltoodu alusel põhjendatuks kostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt alates 04.septembrist 2009.a. ehk alates hagi esitamisest.

§ 94lg l sätestatud intressimääraks on alates 01.juulist 2009.a.

8% aastas. Hagiavalduse täpsustuse esitamise (26.11.2009.a.) seisuga (ajavahemik 04.09.2009-26.11.2009 ehk 84 päeva) on sissenõutavaks muutunud viivis: 7134,28 x 8% : 365 x 84 = 131,35 krooni ning see suureneb iga päev 1,56 krooni võrra. Kohus peab samuti põhjendatuks kostjalt TsMS § 367 sätestatud viivise väljamõistmist põhivõlalt alates 27.11.2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. 6. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega TsMS § 173 lg 1 alusel tuleb menetluskulud antud asjas jätta kostja kanda. Reena Undrest kohtunik 4