2-09-44155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2010 .a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-44155 Tsiviilasi A P avaldus K P vastu laste eluk

§-dest 551 lg 1 ja 2 ning 378 lg.3 p.2 palus avaldaja:

1. Kohaldada esialgset õiguskaitset ning keelata K Pl laste - tütar K tütar T viimine Rootsi Kuningriiki.
2. kohustada K Pl võimaldada A Pl oma tütardega regulaarselt kohtuda avaldaja poolt kohtule esitatud tähtaegadel.
3. Määrata alaelaliste laste K ja T elukohaks nende isa- A P elukoht
4. 04.09.2009.a. määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse ja kohustas muu hulgas eestkosteasutust Kuressaare linna Linnavalitsuse kaudu esitama kohtule oma kirjalik arvamus õiguskaitse rakendamise osas /t.l 14-15/.
5. Pärnu Maakohtu 14.09.2009.a. määrusega kohus rahuldas avaldaja taotluse ning rakendas hagi tagamise korras esialgset õiguskaitset ja keelas K Pl laste K P ( ja TP (sündinud viimise ilma laste isa A Pga vastavat kokkulepet omamata Rootsi Kuningriiki.
6. 1.12.2009.a. esitas K.P eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistamist. K.P palus jätta rahuldamata A.P avalduse laste elukoha määramiseks.
7. 18.12.2009.a. esitas avaldaja avalduse nõudest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks /t.l. 56/. Avalduse kohaselt kokkuleppel K Pga pidid lapsed tulema jõuludeks Saaremaale, kuid tulenevalt avaldaja nõudest laste elukoha määramiseks keelas K P nende tuleku avaldaja juurde. Lapsed on seetõttu isa peale pahased, nagu isa keelaksin nende elamise Rootsis. Neil asjaoludel leiab avaldaja, et tal pole sisuliselt võimalik menetleda laste elukoha määramise nõuet ning ta loobub sellest vabatahtlikult. Avaldaja palub kooskõlas

§ 428

lg.l p.3 võtta vastu tema nõudest loobumine ja menetlus tsiviilasjas nr 2-09-44155 lõpetada.

1. Asjast puudutatud isik K P ei vaidle kaebusest loobumisele vastu /t.l. 59-60/ ning on nõus menetluse lõpetamisega ilma selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
2. Tulenevalt

§ 186

lg-st 4 esitas K.P avalduse menetluskulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik on menetluse jooksul maakohtus kandnud menetluskulusid summas 5860.00 (koos käibemaksuga) krooni, mis vastavalt

§ 168lg-le 4 tuleb jätta avaldaja kanda.

Tulenevalt

§ 174

lg 3 kinnitab puudutatud isik, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas.

§ 177

lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik palub kohtul määruses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 168lg-st 4 ja § 177 palub K.P: 2

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et avaldaja loobumine avaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Asjast puudutatud isik ei vaidle sellele vastu. Seega seoses avaldaja loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 10. Kuivõrd antud asja menetlus lõpetatakse, tühistab kohus

§ 386lg 4 alusel asjas kohaldatud hagi tagamise.

11. Seoses asjast puudutatud isiku K.P taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4.lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni 3

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (

§ 175lg 4).

Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud

§ 168lg 4 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Nimetatud maakohtu hinnang on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-4208, mille kohaselt

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kolleegiumi arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 172

lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Kohus peab antud asjas asjast puudutatud isiku K.P poolt õigusabi kasutamist õigustatuks ning põhjendatuks avaldaja kulusid õigusabile summas 4550 krooni (õigusabi on antud vandeadvokaat Küllike Namm poolt kokku 3,5 tundi (a´1300 krooni) ja see on kulunud antud asjas määruskaebuse ja seisukoha koostamiseks. Summale lisandub käibemaks 20% so 910 krooni, kuna advokaadibüroo Küllike Namm OÜ on käibemaksukohuslane /t.l. 66/. Kokku on õigusabikulud seega 5460 krooni. Kohtu hinnangul peab avaldaja hüvitama ka K.P poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 400 krooni /t.l. 46, 66/. Kokku tuleb hüvitada avaldajal K.Ple seega 5860 krooni. Reena Undrest kohtunik 4