Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama seaduse sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust ei tulene teisiti.
Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub arvetel näidatud rahalised kohustused ülekandega hageja arvelduskontole SEB Pank ASis.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on arved nr 01, 02, 03 ja 04 jätnud tasumata, seega on kostja jätnud endale võetud kohustuse täitmata ning viivitab jätkuvalt kohustuste täitmisega.
lg 1 p 1, 2 ja 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; nõuda kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohtuotsuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta l. jaanuari ja l. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus on kokkulepitud kostja kohustus tasuda viivist 0,5% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevaks ajaks on kostja rikkunud raha maksmise kohustust sellega, et ta ei ole temale väljastatud arveid tasunud arvel märgitud tähtajaks.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema lk 4 võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Vastavalt sama paragrahvi lg- le 2 ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele ja kulude hüvitamiseks. Vastavalt TsMS § 134 lg -le 1 hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Käesolevas hagiavalduses on hageja esitanud nõuded temale (hagejale) tekkinud kahju nõudes alljärgnevalt:
, § 82 lg 1,4, § 91 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1,2,5, § 101 lg2, § 113 lg 1, § 108 lg l ja § 208 lg 1 palub hageja:
) § 641 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele ja lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
lõige 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. On kahetsusväärne, et lk 5 hageja endale võetud kohustusi ei olnud suuteline nõuetekohaselt täitma. Lepingu korduva rikkumise tõttu ütles kostja 29. juunil 2009. a hagejaga 25. märtsil 2009. a sõlmitud töövõtulepingu
Tellija võib
lõike 1 punktid 1 ja 2 järgi lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kostja arvamusel esinevad siin mõlemad alused, kuna hageja oli lepingutingimustele mittevastavusest teadlik või pidi sellest teadma. Kostja jaoks oli tegemist varjatud puudustega, kuna uste manteltahvlid olid paigaldatud raampuude vahele. Kostja kasutas akende ja uste valmistamisel kvaliteedinõuetele mittevastavat puitu ja ebaõigeid töövõtteid uste puitkilpide toorikute ja raampuude valmistamisel (lisad 3, 4 ja 5), mistõttu hageja juba ette välistas tavalistele nõuetele vastava toodangu valmistamise. Tema poolt valmistatud akendest ja ustest ei vastanud enamus tavalistele kvaliteedinõuetele, rääkimata heast ehitustavast. Kostja saatis hageja järelepärimise peale hagejale joonise (lisa 2 4-l lehel), kuidas tuleb uste manteltahvleid valmistada ja ukse raampuusse paigaldada, kuid hageja eiras kostja poolt antud juhiseid teadlikult. Kostja juhendite tahtlik järgimata jätmine on tõendatud pooltevahelise kirjavahetusega ja valmistatud ustest tehtud piltidega. Kostja oli sunnitud pidevalt hageja poolt valmistatud toodangut ümber tegema, kvaliteedi- muid vigu parandama. Hageja ei olnud suuteline korraldama oma tööd selliselt, et oleks olnud tagatud temalt tellitud toodangu valmimine kokkulepitud tähtaegadeks vastavalt lepingu lisaks olevale graafikule. Lepingu punkti 5.1.4. järgi oli hageja kohustatud esitama valmis tööd ja täitedokumentatsiooni vastuvõtmiseks kostjale. Lepingu punkti 5.2.3. järgi oli kostja kohustatud tellitud tööd hagejalt akti alusel vastu võtma. Hageja ei esitanud ühtegi akti teostatud tööde üleandmiseks lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Seega ei ole kostja valmis töid senini de jure üle andnud ja kostja ei ole viivituses ei tööde vastuvõtmisega ega arvete eest tasumisega. Lepingu punkti 6.5. järgi oli kostja kohustatud tasuma vastavalt etappidele ettemaksu materjali hinna väärtuses ja ülejäänud summa peale kauba kättesaamist iga kalendrikuu 14-ndaks kuupäevaks. Kostja on aga esitanud 28. mai 2009. a arve nr 17 ettemaksu tegemiseks liimpuit toorikute valmistamiseks, mille osas puudus hageja ja kostja vahel kokkulepe.
lõike 6 järgi tuleb lepingutingimusi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega on hageja nõue viivise osas ilmselgelt alusetu, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Tegemist on hageja enda lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega või sõlmitud lepingust ebaõige arusaamaga. Kui kohus leiab, et hageja nõue viivise osas on põhjendatud, siis kostja vaidlustab viivise nõude, sealhulgas TsMS § 367 arvestatava jooksva viivise nõude osas, ja palub viiviste nõuet vähendada
, § 113 lõike 8 ja § 162 lõike 1 alusel, kuna viiviste nõue on hea lk 6 usu vastaselt ebaproportsionaalne, liiga suur ja ületab kordades võlausaldaja võimalikku, ja tõestamata kahju. Kostja on seisukohal, et viivis on ebaproportsionaalne ja hea usu vastane. Õige on hageja väide, et tema poolt kostjale esitatud
lõige 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seadusest tulenevalt oli kostjal valikuvabadus, kas ta esitab praaktöö parandamise või uute uste valmistamise nõude. Kostja nõudis uute uste valmistamist, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult (vt lisa 1). Seega on hageja rikkunud sõlmitud lepingut oluliselt.
lõige 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
punktid 1 ja 2 sätestavad, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Hageja ei ole viinud tema poolt valmistatud praakuksi vastavusse lepingutingimustega ega teinud ka uusi uksi. Samuti ei ole kostja keeldunud vastu võtmast hageja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.
lõige 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt senisele kohtupraktikale võib kujundusõigusliku tahteavalduse esitada ka menetlusdokumendis käimasolevas kohtuvaidluses. Kostja Roswood OÜ kooskõlas
ja § 648 avaldab, et alandab hageja Pajuver OÜ poolt valmistatud uste hinda 31 608 (sh käibemaks) krooni suuruses summas, milleks on kostja poolt praakuste parandamise (ümbertegemise) ja kvaliteedinõuetele vastavusse viimiseks tehtud kulutused (lisa 6). Kostja palub jätta hageja osaühingu Pajuver hagi kostja Roswood vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära tunnistajad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: lk 7
kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub arvetel näidatud rahalised kohustused ülekandega hageja arvelduskontole SEB Pank ASis.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lõike 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Lepingu lisa 1 järgi oli tellitavaks tööks akna ja ukseplokkide valmistamine puidust. Lepiti kokku, et raamide, piitade, ukselehtede ühendused lihvitakse tasaseks, suuremad augud ja praod täidetakse. Tooted valmistatakse kuivast 8% okaspuidust. Ühendustes kasutatakse ainult kvaliteetset niiskuskindlat liimi ja piisavalt tugevat seotist-tappi. Tooted anti üle saatelehtedega /t.l. 12 ja 13/
1 või 3 alusel. Esitatud kirjavahetusest on ilmnenud, et kokku lepiti just viimistlemata toodete valmistamises hageja kui töövõtja poolt. Kostja jaoks ei olnud vastuvõetud toodete kvaliteet probleemiks, kuni objektile tulnud tellija sattus objektile ajal kui kõik uksed ei olnud , kostja esindaja sõnu kasutades, „jõutud värvi alla saada“ ja ei olnud uste kvaliteediga rahul /t.l. 39/. lk 9
3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Materjalidele lisatud kirjavahetusest ilmneb, et läbirääkimiste käigus soovitas hageja valida uste tegemiseks kvaliteetsema materjali, kuid kostja tellijana ei olnud huvitatud hinna kallinemisest ja kinnitas, et jääb männipuidu juurde /t.l. 86 ja 87/. 12. aprillil 2009 on kostja esindaja kinnitanud, et tooteid ei ole vaja pahteldada ja oluline on, et nurkades ei oleks väljavisanud tükke-oksaauke, mida on raske puurida /t. l. 85/. See tähendab, et kostja esindaja valis ise materjali ja oli nõus madalama hinna eest vastu võtma madalama kvaliteediga tooted, mille pidi ise viimistlema tellijale vastuvõetavaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud oma kohustuse hageja eest täitma ja esitatud hagi kuulub rahuldamisele.
1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p. 6.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viivist arvetega maksmisega hilinemise korral 0,5 % päevas. Viivise arvestuse kohaselt on viivis 4962,77 krooni, mis kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele. Viivis ei ole ülemäära suur. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise jaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.