← Eesti

2-09-42379/47

Obsah (23)§ 76§ 292§ 334§ 113§ 158§ 135§ 128§ 127§ 271§ 290§ 309§ 325§ 186§ 108§ 276§ 336§ 115§ 308§ 338§ 198§ 201§ 197§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Jaanika Juurik tegemise aeg ja koht 21. märts 2013.a. kell 16.00 Pärnu kohtumaj

) 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja leiab, et kuivõrd 30.mail 2008.a. sõlmitud üürilepingul puudub J.O. allkiri, siis vastutab üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest üürnikuna vaid L.K.. Lepingu punkti 5.3. rikkudes andis kostja hageja nõusolekuta omakorda eeltoodud korteri kasutada J.O. vennale ja M.H.ale, mida tõendavad J.O. ja M.H.a poolt tehtud maksed hagejale (vt. lisa 2) ning eeltoodud kodanikele tulnud arved STV-st ja mitmesugune muu post (vt. lisa 3 ja 4) ning hageja kohtumine J.O. vennaga ja M.H.aga enne lepingu lõpetamist.

§ 76lg.l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Üürilepingujärgseks üürniku põhiliseks kohustuseks on maksta tasu eluruumi kasutamise eest ja kanda

§ 292lg.l sätestatud eeldustel üüritud asjaga seotud kulusid.

Lepingu sisuline rikkumine ja hageja nõue seisneb alljärgnevas:

  1. a)Lepingu p. 4.1. alusel kohustus üürnik tasuma igakuulist üüri 6 000.- krooni, mille tasumine pidi toimuma jooksva kuu lO.-ndal kuupäeval. Alates 2009.a, märtsikuust kostja enam omale üürilepinguga võetud kohustusi ei täitnud. Arvestades, et eeltoodud korter tuli hageja valdusesse tagasi 13. aprillil 2009.a, siis võlgneb kostja üürivõlana märtsikuu eest 6 000.- krooni ja aprillikuu eest 2 400.- krooni ning seda lähtudes proportsionaalsest arvestusest (30 päeva märtsikuus/l2päeva aprillikuus x 6 000.- krooni). Kokku on tasumata üüri nõue 8 400.krooni.
  2. b)Lepingu p. 4.2. alusel kohustus üürnik tasuma ka korteriga seotud kommunaalkulude ja muude üürnikule osutatavate teenuste eest arved ja seda järgneva kuu 10-nendaks kuupäevaks vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatele. Nimetatud kohustused jättis kostja täitmata alates veebruarikuust nii korteriühistule kui ka Eesti Energia AS- ile. Üürilepingu punkti 4.2. kohaselt kohustus üürnik tasuma kommunaalteenuste ja muud üürnikule osutatavate teenuste eest vastavalt makseteatistes märgitud pangaarvele. Hageja esitab käesolevaga asja materjalide juurde makseteatised kostjale ja temaga koos elanud isikule (lisa 21). Makseteatistel on näha nii AS Eesti Energia kui ka X 25 Korteriühistu arveldusarved. Kostja ei ole kunagi väitnud seda, et talle ei ole teada, millisele arvele tuleb tasuda osutatud kommunaalteenuste eest ja seda tõendab ka asjaolu, et kuni veebruarini tasuti kommunaalteenuste eest nõuetekohaselt. AS Eesti Energia ja X Korteriühistu arved pandi igakuiselt korter nr. x postkasti ning need tasuti üürniku poolt otse teenuse osutajale ja ühistule. Juhul, kui kostja otsustab vaidlustada nimetatud asjaolu, siis on hageja valmis nimetatud asjaolu lisaks täiendavalt tõendama. AS'ile Eesti Energia on tasumata arved nr. 45204314 summas 348,96 krooni; nr. 45891807 summas 345,00 krooni ja nr. 46212852 summas 255,07 krooni, s.o. kogusummas 949,03 krooni (lisad 9-11). X 25 Korteriühistule jättis kostja tasumata arved nr. 90118 summas 2 732,70 krooni, nr. 90183 summas 2 215,70 krooni ja nr. 90248 summas 752,16 krooni, s.o. kogusummas 5 802,05 krooni (ja seda arvestades juba aprillikuu arvet osaliselt, s.t. 1 880,40 x 12/30 = 752,15 krooni) (lisad 12-14). Õigussuhetes korteriühistuga on vastutavaks isikuks hageja. Arvestamata korteriühistule hageja poolt tasutud viivistega summades 48,30 krooni ja 53,20 krooni ning viivisega e-arvetelt summas 9,55 krooni on hageja arvestuse (lisa 22) kohaselt kostja kommunaalmaksete võlg kokku summas 5 700,56 krooni. Seega on kokku võlg 3

(16)AS'ile Eesti Energia ja X 25 Korteriühistule summas 6 649,59 krooni, millise summa tasus hageja ise (vt lisa 9-14 tasumise dokumendid). c) Vastavalt lepingu p. 5.2.2 pidi üürnik tagama eluruumides sanitaarnõuete täitmise ja vajadusel tegema jooksvat remonti (p. 5.2.5). Punkti 5.2.6 alusel pidi üürnik hüvitama eluruumile tekitatud kahjud.

§ 334

lg.l järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Ruumide hageja valdusesse ülevõtmise hetkel olid need oluliselt rikutud ja vajasid ka remonti. Ruumide seisukord nende hagejale tagastamise hetkel on fikseeritud eluruumi tagastamise aktis 13.aprillist 2009.a. (lisa 5). Eeltoodud asjaoludel oli hageja sunnitud tellima koristustööd summas 2548,80 krooni ja remonttööd summas 13 924,00 krooni (lisad 15-16). Seega tuli kokku teha lisakulutusi ruumide viimiseks lepingujärgsesse seisukorda summas 16 472,80 krooni. Fotodelt on näha ruumide kahjustused nende üleandmise hetkel hagejale.

§ 334

lg.l sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kostjale ruumide üle andmise järgne seisukord on fikseeritud üürilepingu lisaks 1 oleva aktiga. Seega pidi kostja tagastama ruumid seisundis, milles need olid üleandmise akti koostamisel. Ruumide seisukord nende tagastamise hetkel on kajastatud ruumide tagastamise aktis 13.aprillist 2009.a (lisa 5). Nimetatud aktil on näha tuvastatud puudused ruumide lõikes. Peamisteks puudusteks on olnud siseviimistluse kahjustamine ja vajadus ruumid koristada. Ruumide koristamisega seoses on hageja kandnud kulutusi vastavalt Kaksi Ehitusgrupp OÜ 20.aprilli 2009.a. arvele summas 2 548,80 krooni (lisa 15). Ruumide kahjustamisega seotud puuduste kõrvaldamiseks on hageja tellinud tööd OÜ-lt Toigart ning tasunud tehtud tööde eest 13 924.- krooni (lisa 16). Seega on hageja tõendanud, et ta on kandnud kulutusi seoses ruumide lepingujärgsesse seisukorda viimisega kokku summas 16 472 krooni ja 80 senti. Vastavalt lepingu p. 4.5 pidi üürnik tasuma üürileandjale viiviseid 0,2% iga viivitatud päeva eest kui üürnik ei tasu tähtaegselt üüri või talle osutatud teenuste eest. 30. novembri 2009.a seisuga võlgneb kostja viivistena 7 545,84 krooni (lisad 17 ja 22). Hageja õiguse nõuda viivise tasumist sätestab ka

§ 113lg.

  1. Kostjaga üürilepingu lõpetamise aluseks oli küll kostja poolne ruumide mahajätmine ja rohkem kui ühekuulise võlgnevuse teke (p.7.3.2), kuid ruumide ülevõtmisel sai hageja ka teada, et kostja oli neid edasi üürinud kolmandatele isikutele (M.H.ale ja T. O.le) ning teostanud üürile antud vara ümberpaigutust, mis on lepingu p.5.3 ja 5.5 rikkumine ning toob samuti kaasa sanktsioone vastavalt lepingu p. 7.5, millega Üürnik kohustus tasuma leppetrahvina kolme kuu üürisumma s.o. 18 000.krooni juhul, kui ta rikub lepingu punktides 7.3.1-7.3.5 sätestatud kohustusi. Keeld anda üüritud eluruum kolmanda isiku kasutusse ilma üürileandja nõusolekuta on sätestatud lepingu punktis 7.3.
  2. Hageja õiguse nõuda leppetrahvi sätestab

§ 158. Ts

MS § 370 lg-st 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude vaid juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Käesolevaga esitab hageja alternatiivse õigusliku käsitluse 18 000.- krooni tasumise nõude osas, mida palub kohtul kontrollida juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu 18 000.- krooni tasumiseks leppetrahvina ei ole põhjendatud. Esiteks hageja ja kosta vahel sõlmitud üürilepingu järgi kehtis üürileping 30. maist 2008.a kuni 31.maini 2009.a. Üürileping lõppes erakorralise ülesütlemisega 13. aprillil 2009.a. Kuivõrd üüritud ruumide seisukord ei vastanud lepingujärgsele seisukorrale, siis puudus hagejal ruumide tagastamise järgselt võimalus anda ruume üürile ja teenida seeläbi tulu.

§ 135lg.2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta 4

(16)kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul kui ta asendustehingut ei teinud. Riigikohus on oma 18. juuni 2008.a. lahendis nr. 3-2-1-45-08 (p.18) rõhutanud, et

§ 135kohaldub analoogia alusel ka lepingu ülesütlemise korral.

18. mai 2009.a. lahendis nr. 3-2-1-37-09 rõhutab Riigikohus, et kui üürileandja ei ole lepingu esemeks olevaid ruume uutele üürnikele välja üürinud, siis on tal üürilepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kuni ülesütlemiseni saamata jäänud üüri ning alates lepingu ülesütlemisest

§ 135lg.2 kohaselt abstraktselt arvestatud kahju hüvitamist kuni lepingu lõppemiseni.

Hageja leiab, et 30. mail 2008.a. üürilepingus sätestatud üür on samaväärne samas piirkonnas asuvate eluruumide üüri määraga ning

§ 135lg.2 järgi arvestatav hüvitis on 6 000.- krooni kuus.

Seega nõuab hageja kostjalt

§ 135lg.2 järgi kahju hüvitamist kuni üürilepingu kehtivuse lõppemiseni, s.o.

kuni 31.maini 2009.a., s.o 1 kuu ja 17 päeva eest, s.o. kokku (6000 + 6000 : 30 x 18) 9 600.- krooni. Teiseks juhul, kui kostja oleks täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi ja kostjale lepingu lõppedes andnud üle korrastatud ruumid, siis oleks hagejal olnud võimalik anda ruumid kolmandate isikute kasutusse ja teenida seeläbi üüritulu. Hageja leiab, et tal oleks olnud võimalik anda ruumid üürile koheselt peale üürilepingu lõppemist kostjaga. VOS § 127 lg.l järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, § 128 lg.l järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg.2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.

§ 128

lg.4 järgi on saamatajäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja leiab, et tal oleks olnud võimalik anda ruumid üürile koheselt peale üürilepingu lõppemist kostjaga ja kostjaga sõlmitud üürilepingus sätestatud üüriga. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega tagastada ruumid lepingujärgses seisukorras

§ 127

lg.l ja 128 lg.2 ja lg.4 järgi 1 kuu ja 13 päeva üürihinna ulatuses kokku (6000 + 6000: 30 x 12) 8 400.- krooni. Liites kokku kõik eeltoodud summad ja maha arvestades kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud ettemaksu (6 000.- krooni) saame koguvõlgnevuseks hagi esitamise seisuga 47 426,99 kr. (8400 + 6649,59 + 16472,80 + 3904,60 + 18000 - 6000 = 47 426,99) Seega on hageja põhinõue kostja vastu 43 521 krooni ja 90 senti. Nimetatud summale lisandub viivis, mis seisuga 31.juuli 2009.a. on 3 904 krooni ja 60 senti ning seisuga

  1. november 2009.a. on 7 545 krooni ja 84 senti. Nimetatud summa suureneb iga päevaga. Üürilepingu punkti 5.
  2. kohaselt tagastatakse tagatisraha üürnikule 1 kuu jooksul peale lepingu lõppemist ning antud rahast tehakse tasaarveldus viimase kuu kommunaalmaksete ja vajadusel üürileandjale tekitatud kahjude osas. Käesolevaga hageja teatab, et juhindus tagatisraha maha arvamisel ja võlgnevuse arvestamisel üürilepingu punktist 5.
  3. Üürilepingu punkti 7.3.2 järgi on üürileandjal õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral eluruumi üürilepingu alusel kasutavate isikute välja tõstmist, kui nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem, kui üks kuu maksmata eluruumi kasutamise eest või osutatud teenuste eest, punkti 7.3.
  4. järgi on üürileandjal sama õigus juhul, kui üürnik või temaga koos elavad isikud annavad 5

(16)eluruumi kasutada kolmandatele isikutele ilma üürileandja nõusolekuta. Hageja teatas
  1. aprillil 2009.a kostjale, et võlgnevus hageja ees moodustub veebruarikuu üürist ja tasust märtsikuu kommunaalmaksete eest (lisa 18). Hageja andis sealjuures mõistliku tähtaja võlgnevuse tasumiseks märkides muuhulgas, et juhul, kui viidatud tähtajaks ei ole tasutud kõiki võlgnevusi, siis palub ta korter üle anda 12.aprillil 2009.a. Hageja teatas ühtlasi, et lõpetab ühepoolselt lepingu ja seda lepingu punkti 7.
  2. alusel. Nimetatud kiri väljastati ühtlasi ka kostjale. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ning on sellega nõustunud. Samuti tuletas hageja korduvalt meelde ka võlgnevuse olemasolu (lisad 8,18 ja 19). 01.juunil 2009.a esitas hageja kostjale ja J.O.'le nõude võlgnevuse tasumiseks (lisa 8).
  3. juunil 2009.a asjade tagastamisel kohtus hageja kostjaga koos elanud isiku J.O.'ga, kes kinnitas hageja 01.juuni 2009.a. pretensiooni kättesaamist meilitsi ja ei vaidlustanud selle sisu. Korter on hageja valduses 13.aprillist 2009.a. ja nimetatud küsimuses puudub poolte vahel vaidlus. 19.juunil 2009.a. tagastas kostjaga koos elanud isik J.O. hagejale peale seda kui hageja oli pöördunud politsei poole, korterist ära viidud asjad (lisa 6). Kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejale lepingujärgset võlgnevust, siis on hageja sunnitud pöörduma üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise nõudes kohtu poole. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles hagiavalduses TsMS § 367 kohaselt, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 904 krooni ja 60 senti ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise määras 0,2% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitumiseni. Hageja esitas oma 03.detsembri 2009.a. menetlusdokumendi juurde viivise arvestuse seisuga 30.november 2009.a., mille kohaselt on viivis nimetatud kuupäeva seisuga 7 545,84 krooni. Ülaltoodu alusel ja juhindudes

§ 76lg.l, § 113 lg.l, § 127 lg.l, § 128 lg.4, § 158 lg.l, § 292 lg.l, § 334 lg.l ; Ts

MS § 162 lg. 1 , § 208 lg.l, § 367, § 370 lg.2 palutakse mõista L.K.elt E-M.K.e kasuks välja põhivõlg summas 43 521 krooni ja 90 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 904 krooni ja 60 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis määras 0,2% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitumiseni. Menetluskulud palutakse jätta L.K.e kanda. 21.12.2009.a. hagi nõude täpsustuses hageja teatab, et loobub käsitlusest, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale 18 000.- krooni leppetrahvina. Hageja jääb esialgselt alternatiivselt esitatud käsitluse juurde, mille kohaselt palub mõista kostjalt välja 18 000.- krooni kahju hüvitisena. Kohtuistungil hageja esitas oma nõude järgmiselt: nõue üüri ja kõrvalkulude osas kokku 15049.59 krooni, nõue remondi ja koristustööde eest 16472.80 krooni, kahjunõue üürilepingu lõppemiseni s.o. 13.04.2009.a. kuni 31.05.2009.a. 9600.- krooni, kahju nõue perioodil 01.06.2009.a. kuni 30.06.2009.a. 6000.- krooni saamata üüritulu näol. Kogunõudelt tuleb maha arvestada üürniku poolt tasutud tagatisraha summas 6000.- krooni. Viivise osas on hageja nõue 30.11.2009.a. seisuga 7545.84 krooni. Viivise arvestus on esitatud tl 85, 1. kd. Hageja palub kostjalt välja mõista 41122.39 krooni s.o. 2628.20 € ja viivise summas 7545.84 krooni s.o. 482.27 €. Kostja vastuväited. 6

(16)Hageja tõepoolest sõlmis eluruumi üürilepingu L. K.ega, kuid see oli ka kõik ja seda teab ka hageja. L.K. planeeris kooselu J.O.ga ja seetõttu sõlmis ka üürilepingu. Paraku kujunesid asjaolud nii, et enne kooselu alustamist üürikorteris pöörati tülli ja üüritud korterisse L.K. elama ei asunudki. Seega reaalselt leping konkreetselt L.K.ega ei jõustunud. Lepingus oli kirjas, et koos L.K.ega asub eluruumi X tn , Pärnus elama J.O.. Seega vastutab üürilepingust tulenevate kohustuste eest J.O. ainuisikuliselt. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjaks on asjas J.O.. Ka kõik hagimaterjalides olevad lisad tõestavad seda, et J.O. elas ja kasutas üüritud eluruumi, kõikide teenuste eest on maksnud J.O. või keegi kolmas isik, mitte kordagi L.K.. See, et üürilepingul puudub J.O. allkiri, ei vabasta teda vastutusest korteris toimunu osas (tl 167-168, 1 kd). Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel J.O. kirjalikku seisukohta asjas ei ole esitanud. Nimetatud isik on menetlusse kaastatud kostja taotlusel (kostja taotlus tl 196-197, 1
  1. kd)Pärnu Maakohtu 18.02.2012.a. määrusega (tl 10, 2 kd). Kostja oma taotluses märkis, et kostja hagi ei tunnista, kuna reaalselt tekitas hagejale kahju J.O.. Kostja leiab, et hagi rahuldamise korral tekib tal nõudeõigus J.O. vastu. J.O. 18.10.2011.a. eelistungil seletas, et (tl 37-38, 2
  2. kd)L.K. ei maksnud arveid kordagi, kuna elati koos. Koos elati umbes kuu. 3-4 kuud kestis vahelduva eduga kooselu. L. ei hakanud lepingut katkestama, kuna seni olid kõik arved korralikult tasutud ja L. ei näinud vajadust lepingut ümber teha. J.O. selgitas, et ilmselt ei võtnud L.K. lepingu allkirjastamist nii tõsiselt kui see tegelikult on. Lepingu sõlmimise juures oli J.O., L.K. ja E-M.K.e abikaasa. J.O. seletas, et lepingu järgi tema ei pidanud vastutama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas

§ 271

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. E-M. K. ja L.K.e vahel on 30.05.2008.a. sõlmitud üürileping kuni 31.05.2009.a., mille p 2 kohaselt üürniku kasutusse antakse eluruum asukohaga X tn Pärnus ning üürnikuga koos asub eluruumi elama J.O.. Üürilepingu on üürnikuna allkirjastanud L.K.. L.K.e selgituse kohaselt kuna J.O.l oli kriminaalne seljatagune, siis üürilepingut tema nimelt ei sõlmitud. Seega J.O. üürilepingu subjekt ei ole.

§ 271

, § 292 lg 1 tulenevalt üürilepingust tulenevaid nõudeid saab esitada L.K.e kui üürniku vastu. Üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üürileandja kirjalikul nõusolekul üle antud ei ole (

§ 290lg 1).

Kostja väide, et tema ei ole asunudki eluruumi elama, ei ole asja arutamisel kinnitust leidnud. L.K.e 15.05.2012.a. kohtuistungil antud seletuse kohaselt, kui tema eluruumi elama läks, viidi mööbel kuhugi hoiustamisele ja J.O. ostis oma mööbli asemele. J.O. jäi eluruumi kasutama tema andmetel kuni eluruumi tagastamiseni. Ta usaldas J.O.t ja ei osanud arvata, et midagi võib juhtuda, sellepärast ei teatanud ka üürileandjale, et mingil ajal tema enam korteris ei ela ja elama jäi J.O. korterisse (seletuse lõpp). Samuti L.K. on 18.10.2011.a. eelistungil seletanud, et elas korteris (tl 36, 2 kd) ning ka J.O. on kohtus seletanud, et koos elati korteris 3-4 kuud ning ka üürileandja on antud asjaolu kinnitanud (tl 36, 86, 2 kd). Kohus on seisukohal, et kostja asus eluruumi kasutama ja teatud ajast väidetav/võimalik eluruumi 7

(16)mittekasutamine ei vabasta teda, kui eluruumis elas tema poolt majutatud isik s.o. J.O., üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 05.04.2009.a. on hageja saatnud J.O.le e- posti (J.O. kirja e- posti teel kättesaamisele vastuväiteid ei ole esitanud.) ja L.K.ele aadressil x kirja, milles teatab, et võlg on märtsikuu üüri eest ning maksmata veebruari– ja märtsikuu kommunaalmaksed. Hageja teeb kirjaga teatavaks, et üürilepingu p 7.3.2. alusel lõpetab lepingu ja korter tuleb talle üle anda 12.04.2009.a., kui selleks hetkeks ei ole tasutud kõiki võlgnevusi (tl 52, 1 kd). Üürilepingu p 9.1 kohaselt pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis ja saadetud tähitud postiga või väljastusteatega v.a. teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Nimetatud kiri on L.K.ele saadetud tema poolt antud aadressil tähtkirjaga (tl 52, 1 kd). Hageja on tähtkirja saatmist tõendanud tšekiga kirja üleandmise kohta AS-le Eesti Post tähitud kirjaga saatmiseks (standardkiri- täht nr 115, tl 52, 1 kd). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kiri jõudis kostja poolt üürilepingus mägitud aadressile, kuid see tagastati hagejale. Üürilepingus on kostja L.K.e side/kontaktaadresiks määratletud x. L.K. ka ise 15.05.2012.a. kohtuistungil ei vaidlustanud hageja poolt kirja saatmise õigust eelpool märgitud aadressile. Kostja, kokkulepitud kontaktaadressi muutumisest hagejale teatamata jätmisega, võttis enda kanda üürilepingust tuleneva kirja kättesaamise riski. Nendel asjaoludel saab hageja 05.04.2009.a. kirja TsÜS § 69 lg 1, 2 alusel lugeda L.K.’le kättetoimetatuks. Üüri ja kommunaalteenuste võlga üürnik üürileandja poolt märgitud tähtpäevaks ei kõrvaldanud. Seadusest tuleneva vormi nõude järgimata jätmist peab kohus kontrollima sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad (Riigikohtu lahend 3-2-1-37-09, p 14).

§ 309

lg 2 kohaselt üürilepingust taganemine on lubatud ainult käesolevas peatükis sätestatud juhtudel.

§ 325

lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; lg 2 kohaselt ürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg; lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd 05.04.2009.a. kirjas ei ole märgitud eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega, siis juba ainuüksi seetõttu on antud kiri üürlepingu ülesütlemise kohta tühine. Seega kuivõrd puudub kehtiv üürilepingu ülesütlemine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis üürilepingu ülesütlemist ei ole toimunud. (Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud, siis üürilepingu ülesütlemist selle mittejõustumise tõttu ei ole toimunud.) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üürileping on lõpetatud 13.04.2012.a. ja et eluruumi kasutati kuni 12.04.2012.a. s.o. ajani mil koliti eluruumist välja. Üürilepingu p 7.3.2 järgi üürileandja võib üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui on jäetud mõjuvate põhjusteta rohkem kui 1 kuu maksmata eluruumi kasutamise või osutatud teenuste eest. Üürileandja palus 05.04.2012.a. kirjas (Hageja seletuse järgi saatis ta ka korduvalt J.O.le e-posti teel kirju, et kui arveid õigeaegselt ei tasuta, siis palub välja kolida. lk 37, 2 kd) vabastada eluruumi 12.04.2009.a. põhjusel, et võlg on 2009.a. märtsikuu üüri eest ning maksmata veebruari– ja märtsikuu kommunaalmaksed. Sellise üürileandja soovi järgi kolitigi eluruumist välja 12.04.2009.a. ja hageja on eluruumi tagasi saanud 13.04.2009.a. Kohus käsitleb seda nii, et hageja on teinud ettepaneku eluruum vabastada ja sellega nõustuti, kolides eluruumist välja ja vabastades eluruumi. Tegemist saab olla üürilepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel (

§ 186

p 4), kusjuures kokkuleppel võlasuhte lõpetamisel

§ 325sätestatut ei pea järgima.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üüri ja teenuste s.o. kõrvalnõuete võlg seisuga 12.04.2009.a. on 15049.59 krooni, kusjuures teenuste võlg on 6649.59 krooni (Võlg elektri 8

(16)eest AS'le Eesti Energia – arve 05.03.2009.a. nr. 45204314 summas 348,96 krooni (tl 41, 1 kd), arve 12.04.2009.a. nr. 45891807 summas 345,00 krooni (tl 42, 43, 1 kd), ja arve 05.05.2009.a. nr. 46212852 summas 255,07 krooni (tl 44, 45, 1 kd), s.o. kokku 949,03 krooni, ja teenuste võlg summas 5700.56 krooni, mille aluseks on X 25 Korteriühistu arve nr. 90118, 07.03.2009.a. veebruarikuu eest summas 2732.70 krooni, arve nr. 90183, 07.04.2009.a. märtsikuu eest summas 2215.70 krooni, arve nr. 90248, 07.05.2009.a. 12 päeva eest aprillikuus 2009.a. summas 752.16 krooni.) ja tasumata üür 8 400.- krooni alates 01.03.2009.a. kuni 12.04.2009.a. Üürniku kohustus tasuda teenuste eest tuleneb üürilepingu p 4.2 ning see tuli tasuda iga kuu 10. kuupäevaks möödunud kuu eest vastavalt üürileandja poolt saadetud makse-teatele (makseteated tl 69-71, 1 kd). Üüri suurus kuus summas 6000.krooni on kokku lepitud üürilepingu p 4.1 ning see tuli tasuda iga kuu 10. kuupäevaks. Hagi üüri ja teenuste võla suuruse osas on kostja poolt õigeks võetud 18.10.2011.a. eelistungil (tl 37, 2 kd).

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega üürileandjal on õigus nõuda lepingu lõpetamiseni üüri ja osutatud teenuste eest tasumist.

§ 334

lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis; lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

§ 276

lg 1 kohaselt üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal; lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

§ 336

lg 1 kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada; lg 2 kohaselt kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Poolte vahel 30.05.2008.a. sõlmitud üürilepingu p 5.2.5 kohaselt üürnik on kohustatud tegema vajaduse korral ja eelnevalt kooskõlastatult üürileandjaga omal kulul eluruumis hooldusremonti, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Sama üürilepingu p 5.2.6 kohaselt üürnik on kohustatud hüvitama üürileandjale üürniku ja temaga elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete ja sisustuse rikkumisest tekitatud kahju. Sama üürilepingu p 5.2.9 kohaselt üürnik on kohustatud üürilepingu vabastamisel andma üürileandjale üle eluruumi ning selle seadmed ning sisustus mitte halvemas seisukorras, kui need olid üürile võtmisel.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja on rikkunud

§ 276

lg 2 sätestatud kohustust.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel 9

(16)kahju hüvitamise kohustus tekkis; lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline; lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu: lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 30.05.2008.a. on koostatud üürnikule eluruumi koos sisustusega üleandmise – vastuvõtmise akt (tl 10-16, 1 kd). 13.04.2009.a. on tunnistajate ja üürileandja juuresolekul koostatud eluruumi tagastamise akt ( 28-32, 1 kd). Aktis on märgitud järgmist: Sinine magamistuba – Valge laelamp lõhutud. Tuba vajab tõsist koristamist s.t. põrandad, uksed, aknad pesemist. Seinad vajavad värvimist. Värv 3-4 kohast maas, ülejäänud tugevalt määrdunud. Esik: seinad tugevalt määrdunud, 2-3 kohas värvikahjustused- vajavad pahteldamist ja värvimist. Kahel uksel värvikahjustused. Vajab sanitaarremonti. Roosa magamistuba - Tuba vajab tõsist koristamist. Lodza- aken lõhutud, seinad vajavad värvimist. Vannituba- Vajab tõsist keemilist puhastamist. Ripplae 2 elementi ära painutatud. Suur tuba- Aken lõhutud, seina värv mitmest kohast kahjustatud- vajab uuendamist. Uksel värvikahjustused (läbi auk). Valge kahepoolega laelamp-üks pool katki. Köök- Vajab tõsist puhastamist. Akti kokkuvõtte järgi lõhutud kaks akent, värvikahjustused kahes toas, esiku ja lodza seinal ning kahel uksel värvikahjustused, ühel auk. Lõhutud 2 laelampi. Kogu korter vajab kapitaalset puhastust. Eluruumi seisund selle tagasisaamisel, mis ei ole vastuolus 13.04.2009.a. aktis märgitule, on tõendatud ka tunnistaja A.K. ütlustega selle kohta, et kui üürile oli antud värskelt remonditud ja puhas korter, siis 13.04.2009.a. korterisse sisenemisel esimesena torkas silma 2 lõhutut akent, lõhutud valgustid, ripnevad ripplaed, korter kõvasti määrdunud ja koristamata. Kaks tuba olid mööblist tühjad, elutuba ja üks magamistuba. Remonttööd venisid maikuu keskele ja seda eelkõige ajaga mis läks uute aknapakettide tellimiseks aknaid paigaldanud firmasse. Seinte seisukord 2 toas ja esikus oli selline, et nad tunnistaja ja ka pakkumist teinud ehitusfirmade seisukoha järgi vajasid pahteldamist ja värvimist. Seinte kahjustused olid tekkinud ilmselt rohmakast väljakolimisest. Üks siseuks läks täiesti vahetusse ja teist tuli pahteldada ja värvida. Samuti välisukse luku vahetus oli tingitud üürnike tegevusest, sest järgmisel õhtul käidi naabrite juures küsimas, et ega neile juhuslikult pole jäetud uusi võtmeid, et midagi olevat korterisse unustatud ja taheti korterisse uuesti sisse saada (tunnistaja ütluste lõpp). Kohtule on esitatud ka fotod eluruumi seisukorra kohta. Kostjal vastuväiteid fotodel kajastatule ei ole. Fotodelt on näha elpool korteris kirjeldatud olukord (tl 86-88, 1. kd). Seega üürileandja sai tagasi eelpool kirjeldatud kahjustatud eluruumi. Kostja üürnikuna ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mille kohaselt eluruumi kahjustamine oleks toimunud asjaoludel, mis ei tulenenud tema poolt eluruumi 10

(16)majutatud isikust s.o. J.O.st. J.O. kolmanda isikuna ei ole samuti selliseid asjaolusid esile toonud. Kaksi Ehitusgrupp 20.04.2009.a. arve (tl 9, 1 kd ) järgi korteris X tn Pärnus on tehtud koristustööd/ummistuse likvideerimine (2 inimest a. 6 tundi), kokku 12 tundi, tunnihinnaga 140.- krooni, kokku tasuga summas 1680.- krooni, puhastusvahendid jm kemikaalid 280.krooni, transport 200.- krooni. Teenus kokku 2160.- krooni, millele lisandub käibemaks 388.80 krooni, kokku 2548.80 krooni s.o. 162.90 €. Nimetatud arve on hageja poolt tasutud 21.04.2012.a. (tl 9, 1 kd ). Kostja ja kolmas isik J.O. tunnistavad selles osas nõuet summas 500.- €. (tl 38, 2 kd). Ummistuse likvideerimise kulu kostja ei tunnista, sest 13.04.2009.a. aktis ei ole seda märgitud. (tl 65, 2 kd). Hageja selgitas, et 13.04.2009.a. akti koostamisel ei avastatud ummistust (köögi ja vannitoa toru ummistus). See avastati koristustööde käigus (tl 65, 2 kd). Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt ummistus oli vannitoas vanni ja pesumasina liinil ning selle tuvastamiseks oleks pidanud pesumasina käima panema või vanni vett laskma. Puhastustööde tegemise käigus tuli vannitoa ummistus välja, mis aga oluliselt ei tõstnud algselt pakutud hinda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tavapärase vaatlusega ummistus välja ei tulnud ning arvestades, et see oli tekkinud eluruumi üüril olemise ajal, siis kulutus on põhjendatud ja õigus nõuda kostjlt antud kulu hüvitamist. Kostja on seisukohal, et transpordikulu ei ole põhjendatud, puhastusvahendite osas on välja toomata millest summa koosneb. Tunnistaja A.K.i ütluste järgi konsulteeris ta puhastusvahendite maksumuse küsimuses Kaksi Ehitusgrupi juhatuse liikme A.P., kes oli selle arve esitanud ja töö teostanud ning tema väitel keemiavahendite hind sisaldab ka nende hankimiseks tehtud kulutusi nagu tööaeg ja transport. Kohus on seisukohal, et eluruumi koristuseks ja ummistuse likvideerimiseks üürileandja poolt tehtud kulud peab kandma kostja, sest üürile oli antud sanitaarremonditud, puhas ja ummistusteta eluruum. Hagejale ei ole tagastatud eluruumi seisundis, mis oleks vastanud lepingujärgsele kasutamisele. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et koristustöö maksumuseks on üksnes 500.- krooni. Selline kostjapoolne väide on jäänud paljasõnaliseks. OÜ Toigart 25.05.2009.a. arve järgi (tl 7, 1 kd) on korteris X tn Pärnus tehtud remont summas 11800.- krooni, millele lisandub käibemaks 2124.- krooni (kokku 13924.- krooni). Tehtud tööd on välisukse luku vahetus 650.- krooni, suure toa armatuuri remont 150.krooni, magamistoa armatuuri vahetus 450.- krooni, katkise akna vahetus 1700.- krooni, seinte pahteldus ja värvimine 6400.- krrooni, vannitoa seina parandus 700.- krooni, magamistoa kapi remont 250. - krooni, magamistoa katkise ukse vahetus 1400.- krooni, vannitoa lae parandus- 100.- krooni. Hageja on OÜ Toigart 13924.- krooni tasunud 09.06.2009.a.(tl 8, 1 kd). Välisukse luku vahetuse osas 650.- krooni hageja selgitas, et kuivõrd võtit tagasi ei antud, siis tuli tal ukselukk vahetada (tl 65, 2 kd). Kostja ega 3 isik ei ole kohtule esitanud andmeid üürileandjale korteri võtme tagastamise kohta. Kostja tunnistab suure toa armatuuri remonti 150.- krooni, magamistoa armatuuri vahetust 450.- krooni, katkise akna vahetust 1700.- krooni. Seinte pahtelduse ja värvimise osas summas 6400.krooni (3 tuba) kostja selgitas, et puuduvad tõendid, et peale korteri valduse üleandmist 3 toa seined ei vajanud pahteldust ja värvimist (tl 65, 2 kd). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja poolt kantud kulu on põhjendamatult suur. Kostja on seisukohal, et kuivõrd vannitoa seina parandamise vajadust ei ole 13.04.2009.a. aktis märgitud, siis seda ei tunnistata ja seetõttu ei ole vaja ka omapoolseid kummutavaid tõendeid esitada. (tl 65, 2 kd). Tunnistaja A.K.i ütluste kohaselt remonti tehes tuli ilmsiks lisatöö ja nimelt kui vannitoa ripplagi, mille liistud olid kõverad, võeti alla, siis ääreliistu demonteerimisel tuli lahti ka osa kahhelplaate, mis tuli uuesti hankida ja paigutada. Kohus on seisukohal, et vannitoa seina parandamise kulu 700.- krooni on põhjendatud kulu ning hagejal on õigus nõuda kostjalt selle hüvitamist, sest see kulu tekkis vannitoa remontimisel ja mitte üürileandja soovist tulenevalt, vaid vajadusest kahjustatud vannituba viia seisu milles see oli kui üürile anti. Kui eluruum oleks 11
(16)üürileandjale antud üle lepingujärgsele kasutamisele vastavas seisundis, siis üürileandajal polnuks sellist kulutust vaja teha olnud. Magamistoa kapi remondi 250. – krooni osas kostja selgitas, et 13.04.2009.a. aktis on märgitud, et riidekapp puudub. Arusaamatu kuidas sai kappi remontida, kui riidekapp on hagejale tagastatud 19.06.2009.a. (tl 66, 2 kd). Hageja selgitas, et tegemist oli magamistoa sektsioonkapiga roosas magamistoas, mis oli lahti võetud ja kui seda hakati kokku panama, siis selgusid vead. See kapp oli alles, kuid lahti monteeritud ja kokkupanemisel selgus remondi vajadus. Kapi paneelid ei läinud omavahel kokku. Kruvid olid jõuga lahti murtud. Uued tüüblid tuli panna. Kappi remontimata polnud võimalik kappi kokku panna. (tl 86, 2 kd). Kostja lähtub 13.04.2009.a. tagastamise aktist, kus puudust kirjas ei ole ja seetõttu hageja seletus kostjat ei rahulda (tl 86, 2 kd). Kohus on seisukohal, et kostja peab hüvitama magamistoa kapi remondi kulu summas 250.- krooni, sest üürile andmisel anti üürnikule üle kokkupandud kapp, see oli eluruumi üüril olemise ajal lahti võetud, eluruumi tagasisaamisel ei olnud võimalik seda puudust ilma kappi kokku panama hakkamata tuvastada, ning remondi vajadus ja töö tegemine on tõendatud OÜ Toigart arvega 25.05.2009.a. Samuti tunnistaja A.K.i ütlustega on tõendatud, et ühes magamistoas olnud kapp oli seal lahtivõetud kujul ja oli raske hinnata kas oli terviklik või mitte ning remonttööde tegemisel selgus, et kappi ei olevõimalik ilma remontimata kokku panna. Kostja on õigeks võtnud magamistoa katkise ukse vahetuse 1400.- krooni (tl 66, 2 kd) ja vannitoa lae paranduse 100.- krooni (tl 66, 2 kd). Hageja on 01.06.2009.a. kirjaga teatanud L.K.ele aardessil x, ja J.O.le e- posti aadressil 13.04.2009.a. korteri valduse ülevõtmisel avastatud eluruumi seisundist ja kulutuste kandmisest kokku summas 16472.80 krooni ning kirjale oli lisatud korteri tagastamise akt 13.04.2009.a., OÜ Kaksi Ehitusgrupi arve ja OÜ Toigart arve (tl 38-39, 1 kd). Üürilepingu p 9.1 kohaselt pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis ja saadetud tähitud postiga või väljastusteatega v.a. teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kiri on J.O. e- posti saadetud 02.06.2009.a. ja tähitud kirjaga 02.06.2009.a. L.K.ele aadressil x (tl 40, 1 kd). Hageja on tähtkirja saatmist tõendanud tšekiga kirja üleandmise kohta AS-le Eesti Post tähitud kirjaga saatmiseks (standardkiri- täht nr 17, tl 40, 1 kd). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kiri jõudis kostja poolt üürilepingus mägitud aadressile, kuid see tagastati hagejale. Üürilepingus on kostja L.K.e side/kontaktaadresiks määratletud x. L.K. ka ise ei ole vaidlustanud hageja poolt kirja saatmise õigust eelpool märgitud aadressile. Kostja, kokkulepitud kontaktaadressi muutumisest hagejale teatamata jätmisega, võttis enda kanda kirja kättesaamise riski. Nendel asjaoludel saab hageja 01.06.2009.a. kirja TsÜS § 69 lg 1, 2 alusel lugeda L.K.’le kättetoimetatuks. Üürileandja poolt antud 10 päevase tähtaja jooksul nõuet ei täidetud. Seega kostja peab kandma eluruumi remondikulud summas 13924.- krooni ja koristustööde/ummistuse likvideerimine kulud summas 2548.80 krooni, kokku 16472.80 krooni. Hageja on kohtule esitanud A. Kroon AS 18.04.2009.a. hinnapakkumise summas 20380.- krooni korteri remondiks (tl 47, k. Kd). Eeltooduga on kinnitsut leidnud asjaolu, et hageja on teenuse pakkujatelt uurinud hindu ja valinud soodsama, mistõttu ei ole alust hagejale ette heita seda, et ta on valinud liiga kalli teenuse osutaja. Hageja on 02.06.2009.a. saatnud L.K.ele aardessil x, ja J.O.le e- posti aadressil pretensiooni 01.06.2009.a. (tl 38-39, 1 kd), kus on välja toodud üürivõlg 8400.- krooni, kommunaalmaksete võlg 6760.55 krooni, 13.04.2009.a. korteri valduse ülevõtmisel avastatud eluruumi seisundist ja kulutuste kandmisest kokku summas 16472.80 krooni ja viivis summas 2055.05 krooni ja leppetrahv summas 18000.- krooni. Eelpool märgitud nõuded on summeeritud ja maha arvatud üürilepingu sõlmimisel makstud tagatis 6000.- krooni. Saadud koguvõlgnevuse seisuga 31.05.2009.a. summas 45688.40 krooni tasumise tähtajaks on antud 10 päeva (tl 38-39, 1 kd). Kostja ei ole nõuet üheski osas täitnud. 12
(16)

§ 308

lg 1 kohaselt eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses; lg 2 kohaselt tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha; lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürilepingu p 5.7 järgi üürnik on tasunud tagatisraha 6000.- krooni. Tagatisraha tagab üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid. Hagejal on kostja vastu üürilepingust tulenev nõue üüri ja kõrvalkulude osas summas 15049.59 krooni ja kahju osas 16 472.80 krooni.

§ 338

lg 2 tulenevalt üürileandja hüvitusnõue muutub sissenõutavaks asja tagasisaamisest (

§ 338lg 2 - hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest).

Antud juhul hageja on eluruumi tagasi saanud 13.04.2009.a. Üür 2009.a. märtsikuu eest muutus sissenõutavaks 10.03.2009.a. ja aprillikuu eest 13.04.2009.a, ja kõrvalkulud on muutunud sissenõutavaks osutatud teenusele järgneva iga kuu 10 kuupäeval. Tasaarvestus toimub võlaõigusseaduse üldosas sätestatud korras.

§ 198kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Hageja on 01.06.2009.a. kirjas, mis on kostjale saadetud 02.04.2009.a. ja mis on kostja poolt kätte saaduks loetud, teinud tasarvestuse üüri ja kõrvalkulude, kahju, leppetrahvi ja viivise osas, kusjuures üürileandja on nõuded liitnud ja lahutanud tagatisraha 6000.- krooni.

§ 201

lg 1 kohaselt kui tasaarvestuse pooltel on mitu tasaarvestuseks sobivat nõuet, võib tasaarvestav pool määrata nõuded, mis tasaarvestatakse. Kui tasaarvestuse avalduses ei ole määratud, millised nõuded tasaarvestatakse, või kui teine pool vaidleb tasaarvestuse avalduses märgitud määramisele viivitamata vastu, loetakse tasaarvestatuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Üürileandja ei ole tasaarvestuse avalduses määranud missugused nõuded on tasaarvestatud.

§ 197

lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.

§ 186p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.

Järelikult hageja nõue lõpeb tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest. Samast ajast lõpeb viivise nõue ja viivist pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist nõuda ei saa. Seega

§ 201

lg 1 rakendades tuleb tasaarvestatuks lugeda üürinõue summas 8400.- krooni tagatisrahaga kattuvas ulatuses summas 6000.- krooni. 14.02.2013.a. kohtuistungil kostja oli seisukohal, et tagatisraha intressi arvel ei ole suurenenud. Tasaarvestuslik olukord tekkis 10.03.2009.a. ja 13.04.2009.a., mistõttu summalt 6000.- krooni kostja hagejale viivist ei võlgne. Üüri osas jääb hagejale nõue aprillikuu eest summas 2400.- krooni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär; lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 13

(16)Üürilepingu p 4.5. järgi eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub üürnik viivist 0,2 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud viivise arvestuse seisuga 30.11.2009.a. (tl 72, 85, 1
  1. kd)summas 7545.84 krooni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud. 2009.a. aprillikuu tasumata üüri summas 2400.- krooni viivis alates 14.04.2009.a. kuni 30.11.2009.a. on 1108.80 krooni (2400.- krooni x 0,2% = 4,80 krooni päevas x 231 päeva = 1108.80 krooni). Kõrvalkulude summas 6649.59 krooni viivis on summas 3242.64 krooni. Viivis kokku on 4351.44 krooni. Kostja esindaja 15.05.2012.a. kohtuistungil (tl 100, 2.
  2. kd)palus arvestades kostja majanduslikku olukorda viivist vähendada. Kohus jätab taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata. Kostja ei ole oma kohustust üheski osas pika aja kestel täitnud (leping on lõppenud 13.04.2009.a.) ja hageja ei nõua viivist peale 30.11.2009.a. Kostja esindaja on teinud viite arvestada kostja majanduslikku seisundit, kuid alusasjaolusid koos tõenditega ei ole esitatud ja raskete majanduslike tagajärgede saabumise kohta andmed puuduvad. Seega kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üüri ja kõrvalkulude osas kokku 9049.59 krooni, remondi ja koristustööde eest 16472.80 krooni, kõik kokku 25522.39 krooni s.o. 1631.18 € ning viivis 4351.44 krooni s.o. 278.11 €. Hageja nõuab kostjalt seoses üürilepingu ülesütlemisega 13.04.2009.a.

§ 135lg.2 järgi kahju hüvitamist kuni üürilepingu kehtivuse lõppemiseni, s.o.

kuni 31.maini 2009.a., s.o 1 kuu ja 17 päeva eest, s.o. kokku (6000 + 6000 : 30 x 18) 9 600.- krooni. Kuivõrd üüritud ruumide seisukord ei vastanud lepingujärgsele seisukorrale, siis puudus hagejal ruumide tagastamise järgselt võimalus anda ruume üürile ja teenida seeläbi tulu.

§ 135

lg 1 kohaselt kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist; lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Riigikohus lahendis 3-2-1-37-09 (p 20) on selgitanud, et kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

§-s 325 sätestatud nõudeid järgides üürilepingu üürnikupoolse lepingurikkumise tõttu üles öelnud, on tal õigus nõuda kuni üürilepingu ülesütlemiseni saamata jäänud üüri. Samuti võiks üürileandja nõuda alates lepingu ülesütlemisest

§ 135

lg 1 alusel kuni lepingu kehtivuse lõpuni kahjuhüvitisena üürilepingust tuleneva üüri ja uute üürnikega sõlmitud lepingutest tuleneva üüri vahe tasumist, kui uued üürnikud maksavad sõlmitud üürilepingute alusel madalamat üüri, kui üürileandja oleks saanud endise üürnikuga sõlmitud üürilepingu alusel.

§ 135

lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Nimetatud säte kohaldub analoogia alusel ka lepingu ülesütlemise korral (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 18). Kui üürileandja ei ole üürilepingu esemeks olevaid ruume uutele üürnikele välja üürinud, on tal üürilepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kuni üürilepingu ülesütlemiseni saamata jäänud üüri ning alates lepingu ülesütlemisest

§ 135

lg 2 alusel abstraktselt arvestatud kahju hüvitamist kuni lepingu kehtivuse lõpuni.

§ 135lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool taganes 14

(16)lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Kohus on seiuskohal, et kuivõrd antud asjas on poolte üürileping lõppenud poolte kokkuleppel, siis nõue kahju hüvitamiseks summas 9600.- krooni rahuldamisele ei kuulu. Hageja on seisukohal, et juhul, kui kostja oleks täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi ja kostjale lepingu lõppedes andnud üle korrastatud ruumid, siis oleks hagejal olnud võimalik anda ruumid kolmandate isikute kasutusse ja teenida seeläbi üüritulu. Hageja leiab, et tal oleks olnud võimalik anda ruumid üürile koheselt peale üürilepingu lõppemist kostjaga ja kostjaga sõlmitud üürilepingus sätestatud üüriga. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega tagastada ruumid lepingujärgses seisukorras

§ 127lg l ja 128 lg 2 ja lg 4 järgi summas 6000.- krooni s.o.

üüritulu 01.06.2009.a. kuni 30.06.2009.a. Kogu korteri sisustus saadi tagasi juunikuu lõpus ja seda arvestades hageja vähendas nõuet 8400.- kroonilt 6000.- kroonile.

§ 128

lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline; lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu; lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja esindaja poolt 17.01.2012.a. antud seletuse kohaselt peale 13.04.2009.a. eluruumi üürile andmine on oletuslik, konkreetset isikut polnud, kokkuleppeid kellelegi korteri üürile andmiseks ei olnud. Tl 65, 2 kd. 15.05.2012.a. kohtuistungil hageja selgitas, et korter anti uuesti üürile 2009.a. sügisel väiksema üüriga. Hageja arvab, et oleks saanud korteri anda üürile. Konkreetset üürnikku ei olnud ja konkreetses üürisummas kokkulepet ei olnud. Täiendavaid tõendid hageja esitada ei soovi (seletuse lõpp). Kohus jätab hageja nõude 6000.- krooni saamiseks rahuldamata. Hageja enda poolt seletatust ilmneb, et puuduvad kahju nõude materiaalõigusliku koosseisu alusasjaolud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 2 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud, arvestades hageja nõuete osalise rahuldamise ulatust võrdeliselt, hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kanda tuleb jätta 39 % menetluskuludest ja kostja kanda 61 % menetluskuludest (1909.29 €/ 3110.47 € = 0, 61) TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Hageja kanda tuleb jätta kolmanda isiku menetluskulud 39 % ulatuses. Pärnu Maakohtu 25.05.2010.a. määrusega rahuldati L.K.’e taotlus riigi õigusabi saamiseks ja määrati L.K. ’le riigi õigusabi andmine kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viimase esindajaks on vandeadvokaat Vahur Krinal. 20.02.2013.a. esitas vandeadvokaat Vahur Krinal taotluse tasu ja tehtud kulutuste hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on advokaadi tasu nõue summas 607.66 €, millele lisandub käibemaks 121.53 €. Kohus rahuldab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega 15

(16)kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra alusel tasu taotluse summas 607.66 €, millele lisandub käibemaks 121.53 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-09-42379: RESOLUTSIOON
  1. E.M.K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Pärnu Maakohtu 21.03.2013 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu võlgnevuse 613.55 põhivõla ja viivise 263.37 euro väljamõistmiseks. Samuti muuta menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud maakohtus 91 % ulatuses L.K. ja 9 % ulatuses E.M.K. kanda.
  2. Muus osas jätta otsus muutmata.
  3. Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon on järgmine: Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista L.K.-lt võlg 2 244.73 eurot ja viivis 541.48 eurot E.M.K. kasuks. Jätta rahuldamata E.M.K. hagi L.K. vastu põhivõla 383.47 euro saamiseks. Poolte menetluskulud maakohtus jätta 91 % ulatuses L.K. ja 9 % ulatuses E.M.K. kanda.
  4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 73 % ulatuses L.K. ja 27 % ulatuses E.M.K. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.