Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või AS Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057277. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Asjaolud 21.08.2009.a. esitas Factum Inkasso OÜ maakohtule hagi TAE OÜ ja A B vastu võla 34 735 krooni ja viivise 34 735 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs Sambla AS kostjale TAE OÜ-le ehituskaupu summas 37 258.20 krooni, mille kohta esitas TAE OÜ-le kuus arvet. Nimetatud arved kohustus ta tasuma 7 päeva jooksul arvates arvete kättesaamisest. TAE OÜ tasus ehituskauba eest Sambla AS-le ainult 4523.10 krooni. Viimane arve tasumise tähtaeg oli 07.08.2008.a. 09.07.2008.a. sõlmisid Sambla AS ja hageja Factum Inkasso OÜ vastu nõude loovutamise lepingu nr 2 /t.l 18-19/ ja 23.09.2008.a. nimetatud lepingu lisa 3 /t.l 20/, millega loovutas Sambla AS kui endine võlausaldaja VÕS § 164 ja 167 alusel eelpool nimetatud nõude hagejale kui uuele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astus nõude loovutamisega hageja kui uus võlausaldaja senise asemele. Hageja teavitas kostjat TAE OÜ-t koheselt nimetatud nõude loovutamise lepingust. 09.10.2008.a. sõlmisid kostjad TAE OÜ ja A B hagejaga maksekokkuleppe /t.l 21/ ja käenduslepingu /t.l 22/. Käendusleping p. 3 kohaselt kohustub käendaja tagama võlausaldaja nõude, mis on suunatud võlgniku vastu 09.10.2008.a. sõlmitud maksekokkuleppe nimetatud tingimustel ja summas, kui võlgnik ei täida võlausaldaja nõuet. Hageja palub VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 2, 100, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1, 164 lg 1, 2, 167 lg 1,
lg 1, 162 lg 1, 403 lg 1 kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja võlg 34 735 krooni ja viivis 34 735 krooni. KOSTJA SEISUKOHT Kostjatele väljastati hagimaterjalid 07.09.2009.a., kuid kostjad ei ole kohtule vastanud /t.l 35/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib 2 2-09-41703 tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Hageja on hagi taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostjad hagile ei vasta. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 2, 100, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1, 164 lg 1, 2, 167 lg 1,
Menetluskulud Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagilt 7500 krooni.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud summas 7500 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.