KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar, sekretär Elle Kuusksalu Tõlk Galina Kozelkova Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2010.a. Haapsalu Koh
§ 317
, 434-436, 632 kohus otsustas : Lahutada A II ( ja I M abielu, milline on registreeritud
- oktoobril 2008.aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.
- Jätta peale lahutust I M perekonnanimeks „ M“. Kohtukulud Juhindudes
§ 162lg 1 jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse resolutsioon teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Otsus loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 1
(2)Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras TallI Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu registreeriti
- oktoobril 2008.a. Tallinn Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr.
- Abielust lapsi sündinud ei ole. Hagiavalduse kohaselt tutvus hageja kostjaga Interneti kaudu 2008.a. Kostja elas siis Ukrainas ning käis hageja kutseil Tallinnass. Nad otsustasid abielluda ja 30.10.2008.a. registreeritigi nende abielu TallI Prekonnaseisuametis. Sai esitatud ka taotlus kostjale ajutise elamisloa saamiseks. Vastavalt Kodakonsuse- ja Migratsiooniameti otsusele nr.1014938990/TE oli antud kostjale elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava abikaasa juurde kehtivusjaga 05.12.2008.a.-04.12.2009.a. (tl.7-8). Peale abielu registreerimist selgus aga, et perekonnaelu kostjaga ei klappinud kuna kostja oli pidevalt ära seoses töö otsimisega ja sel ajal elas ta hageja arvelt. Hageja pidi kinni maksma kõik kostja kulud. Viimati käis kostja Haapsalus 2009.a. maikuus, mil tuli jälle raha paluma elamiseks ja töö otsimiseks. Hageja keeldumise peale kostja lahkus ega ole peale seda enam vastanud hageja telefonikõnedele ning hiljm on telefon üldse väljalülitatud. Faktiliselt pole hageja ja kostja vahel perekonnasuhteid olnudki ning alates 2009.a. maikuust on nende abielu muutunud formaalseks. Hageja taotlebki Perekonnaseaduse § 29 lg1 alusel abielu lahutamist kuna abieluliste suhete taastamine kostjaga on hageja jaoks muutunud võimatuks. Hagejal puuduvad alates maikuust 2009.a. andmed kostja asukoha kohta. Kostja seisukoht Kostja asukohta ei ole kohtul olnud võimalik välja selgitada, tema elukohaks märgitud aadressil abikaasa I M juures ei ole olnud võimalik kohtukutset kostjale kätte anda kuna ta ei asu sellel aadressil. Kohtu kasutuses olevatest registritest ei ole ilmnenud andmeid kostja asukoha kohta. Haapsalu Linnavalitsusest väljastatud teatisest nähtub, et Hageja I. M elukoha aadressil vvvvvvvvvvvv on registreeritud M V ja R . Kuna kostja aadress ja asukoht on teadmata tegi kohus teatavaks hagimaterjalide saabumise kohtusse, hagile vastamise kohustuse ja uue istungiaja 11.02.2010.a. väljaanded Ametlikud Teadaanded (avaldatud 1510.2009.a. Ametlikes Teadaannetes). Kostja ei ole lahutuse osas oma seisukohta kohtule teatanud ega ole ta ilmunud kohtuistungile. Hageja jäi oma taotluse juurde abielu kostjaga lahutada ning soovis, et kohus teeks asjas tagaseljaotsuse. Kohus abielulahutuse asjas tagaseljaotsuse tegemist ei pidanud võimalikuks, kuid leidis, et asja võib lahendada otsusega ilma kostja kohalolekuta. Kohtu seisukoht Kohus, olles vaaginud kõiki hageja poolt esitatud kirjalikke tõendeid ning olles ärakuulanud tema ütlused kohtuistungitel 10.09.09.a. ja 11.02.2010.a., leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna poolte abielu on olnud formaalne algusest peale, pooled elavad lahus ja juba üle poole aasta on hagejale teadmata kostja asukoht, pooltel ei ole ühiseid lapsi ning hageja on olnud kindlalt seisukohal, et kooselu kostjaga ei ole võimalik enam taastada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik ning nende abielu tuleb lahutada. EV Perekonnaseadus (edaspidi PerekS) § 1 lg2 alusel õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Poolte abielu sõlmimise kohta on vastav akt koostatud 30.10.2008.a. TallI Perekonnaseisuametis. PerekS § 27 alusel abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. Perekonnaseisuametis võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. PerekS § 29 lg1 p3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui perekonnaseisuasutus 2
(2)ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, tema alaline elukoht on välisriigis, tema asukohta ei ole kohtulikus menetluses osutunud kindlaks teha, siis ei ole perekonnaseisuasutus pädev poolte abielu lahutama. PerekS §30 p3 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus-kohtuotsuse jõustumisest.
§ 102
lg1 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on lõike üks kohaselt abielu lahutamine. Sama sätte lõige kaks kohaselt Eesti kohus võib abielulahutusasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal.
§ 102
lg 3 kohaselt, kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hageja I M oli abielu registreerimise ajal ja on käesoleval ajal Eesti Vabariigi kodanik. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi. Kostja ei ole lahutusele vastuväiteid esitanud. Kohus on veendumusel, et poolte abielu ei ole taastatav. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb jätta vastavalt Perekonnaseaduse §-le 31 tema senine perekonnanimi „ M“. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulud
§ 162lg 1 kohaselt hagilises abielu- ja põlvnemise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kristel Pedassaar Kohtunik 3
(2)