) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt
lg-le 3 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja kohtuistungil seletas, et lapse kuludeks on lasteaiamaks umbes 500 krooni kuus, laulukoor 200 krooni kuus, toidukulud ja pesemisvahendid 1000 krooni kuus, eluasemekulud 500 - 700 krooni kuus. Konkreetseid kulutusi riietele hageja ei osanud nimetada. Hageja seletas, et elab kostja vanemate juures ja aitab makse maksta vastavalt võimalusele.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa (4350 krooni). Kuna hageja ei ole tõendanud suuremaid kulusid lapsel, siis tuleb lugeda, et mõistlikud kulud lapsele on vähemalt 4350 krooni kuus. Mingite erivajaduste olemasolu poolte lapsel ei leidnud tõendamist. 2 Hageja käib tööl ja ta on märkinud hagiavalduses oma sissetulekuks 5000 krooni. Kohtuistungil hageja avaldas, et saab tegelikult vähem raha kätte, 5000 krooni on palk bruto. Kostja käesoleval ajal ei tööta. Kohtuistungil antud seletuste põhjal kostja tööd ei otsi ja pakutud tööd ei tee, kuna tasu on liiga väike. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt toodud põhjendused sellised, mis võiks olla aluseks tema vabastamiseks elatise maksmisest ligikaudu hageja nõutud suuruses. Kostja on noor mees, mingeid terviserikkeid, mis takistaks töö tegemist temal ei ole teada, seega on tal võimalus leida endale töö. Kostjal tuleb lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks rohkem pingutada. Elatise määramisel tuleb arvestada ka, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on tulumaksu määr 2009.aastal 21 %. Sellest lähtudes tuleks kohtu hinnangul kostjal tasuda elatist summas, millelt tulumaksu tasumisel jääks alles lapse vajaduste katteks vähemalt seadusega ettenähtud miinimumelatise summa. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatise summas 2753 krooni kuus. Arvestades, et kostjal puudub hetkel kindel sissetulek ja seda, et hageja ei ole tõendanud lapsele vajaminevaid suuremaid kulusid, jätab kohus elatisenõude ülejäänud osas (247 krooni osas) rahuldamata. Elatise mõistab kohus
lg 1 alusel välja alates hagi esitamisest, s.o alates 11.08.2009.a ja
Täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses on lapsel endal õigus nõuda kohtult elatise väljamõistmist vanemalt, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida. Kohus selgitab, et
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades, et kostjal ei ole hetkel tööd, võib temalt elatisevõla väljamõistmine ühe aasta eest panna kostja raskesse majanduslikku seisu, kuna lisaks igakuisele elatisele tuleb tasuda ka elatisevõlga. Ühe aasta eest teeks elatisevõlg miinimumsummas kokku 26 100 krooni. Kohus leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses, s.o summas 2175 krooni nelja kuu eest enne hagi esitamist alates aprillist 2009.a. Seega kostjal tuleb tasuda elatist tagasiulatuvalt kokku 8700 krooni. Menetluskulude jaotus Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.