Hageja täitis kõik lepingus ettenähtud kohustused kostja ees. Ahju, pliidi ja soemüüri kasutuselevõtmisel aga selgus koheselt, et neid ei ole võimalik kasutada – puudus tõmme, suits tungis eluruumidesse, ahjutelliste sidumiseks kasutatud segu pudenes telliste vahelt välja jne. Puuduste kindlakstegemiseks, so. elamusse ehitatud ahju, pliidi ja soemüüri tuleohutuse ja ehituslikele normidele vastavause kontrollimiseks tellis hageja ekspertiisi, mille teostas 31.03.2009.a. ehitusinsener Peeter Arikas (tegevusluba MTR EO, EP, EP 00177 FIE – 0001). Ekspert tuvastas et: - küttekolde müüritise ebakvaliteetse segu koostise ja selle ebapiisava tugevuse tõttu on seatud ohtu küttekolde püsivus ja tulekindlus. Võib tekkida tulekahju oht hoonele; - küttekolde müüritise pideva niiskuse sisalduse tõttu suitsulõõrides paakunud tahmaollused võivad kergelt süttida ja tekitada ohu hoonele; - pottsepa ebakvaliteetse töö ning normidele mittevastava küttekollete tulemusel on tekkinud oht majaomaniku varale. Ekspert teeb ettepaneku nimetatud rajatised lammutada ja rajada need uuesti. Rajatiste lammutamise korral on nende ehitamiseks kasutatud materjalid muutunud kasutamiskõlbmatuks. Kostja poolt ehitatud küttekollete ebakvaliteetsust kinnitasid ka teised ehitustöölised kes samaaegselt küttekollete ehitusega renoveerisidT talu. Seega tekitati hagejale kostja poolt kahju 28373 krooni (1813.37 eurot). Eelnevast tulenevalt esitas hageja esindaja 04.05.2009.a. kostjale pretensiooni koos ekspertiisiaktiga ja tegi ettepaneku kostjale heastada kahju vabatahtlikult. Hageja ei soovinud, et kostja ehitaks uue ahju, pliidi ja soemüüri, kuivõrd selgus, et kostjal puudub üldse pottsepa kvalifikatsioon. Kostja keeldus vabatahtlikult kahju hüvitamast, väites, et tema poolt on kõik tehtud õigesti. Sellest tulenevalt pöörduski hageja kahjutasunõudega kostja vastu kohtusse.
lg1 alusel töövõtja (kostja) loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine ja uue töö tegemine ei ole võimalik. Sama seaduse § 649 järgi võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja leiab, et
lg3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, sama §-i 5 lõike kohaselt ei pea töö tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Samasugune on ka üldlevinud tava. Pooled olid kokku leppinud tasu maksmise suhtes töö valmimise järel. Hageja käitumine tellijana, mis seisneb töötasu täielikus maksmises
lg1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
lg3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja teatas oma lepingulise esindaja vahendusel alles 04. Mail 2009.a., so. enam kui üks aasta pärast töö üleandmist töö lepingutingimustele mittevastavusest. Töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas
Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, sest nõuet ei ole esitatud kahe kuu jooksul töö valmimisest. Kostja leiab, et hageja tuginemine
lg1 sätestatule, mille kohaselt
53 ptk.
§-d 1061-1067. Tootja vastutab puudustega toote eest ainult
1061 loetletud tingimustel ja ükski selles paragrahvis loetletud sätetest ei vasta hageja poolt kirjeldatud asjaoludele. Ülaltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtulikus menetluses kostja hagi tunnistamata oli nõus kompromissina maksma teatud summa hagejale, millise ettepanekuga hageja aga ei nõustunud. Kohtu menetluse uuendamise määrusele, milles kohus tulenevalt kostja antud nõusolekust osaliselt hüvitada hagejale tema poolt taotletud summast, tegi ettepaneku kostjale selgesõnaliselt väljendada, kas ta tunnistab osaliselt hagi ja kui tunnistab, siis mis ulatuses teatas kostja 29.12.2010.a. järgmist (tl.122123): et ta on endiselt hagi vastuses (14.10.2009.a.) esitatud seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
lg1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja leiab, et hageja ei ole teatanud kostjale puudustest töös mõistliku tähtaja jooksul ning on
Hageja on teatanud oma lepingulise esindaja vahendusel alles 04. mail 2009.a. , so. enam kui 1 aasta pärast töö üleandmist töö lepingutingimustele mittevastavusest. Selleks ajaks oli juba lammutatud pliit ja ahi. Kostja oli igati valmis tegema hagejaga koostööd probleemi lahendamisel, mida tõendab ka 22.05.2009.a. vastus hageja esindaja pretensioonile, kuid hageja ei võimaldanud enam kostjale ligipääsu objektile. Aga juhuks kui kohus asub seisukohale, et hagi aegumist ei ole võimalik mingil põhjusel kohaldada, leiab kostja, et tuginedes spetsialisti Raul Kurmi 26.05.2011.a. kirjalikule arvamuses esitatud parandustööde mahtudele moodustaks vaegtööde (parandustööde maksumus kokku 4317 krooni ehk 275.97 eurot. 07.01.2011.a kirjalikus seisukohas hagi osas (tl.129-131) teatas kostja, et ei tunnista hagi täies ulatuses ja palub hagi jätta rahuldamata. Selles kirjalikus vastuses on kostja asunud seisukohale, et tegemist ei ole tarbija töövõtulepinguga vaid tegemist on poolte vahel sõlmitud ehitise töövõtulepinguga
Hageja seisukoht seosea kostja seisukohtadega 12.08.2011.a. (tl.155-156) Siin märgib hageja esindaja, et nõustub kostja vastus märgituga, mille kohaselt hagi aluseks on
lg1, mis ei välista hagi alusena
Samas jääb hageja oma hagis esitatud nõude juurde. TÕENDID MIDA KOHUS UURIS: I Hageja poolt esitatud tõendid: - FIE Peeter Arikase poolt 31.03.2009.a. koostatud ekspertiisiaktL vallasA külasT kinnistul asuval elamus rajatud ahju, pliidi ja soemüüri tuleohutuse ja ehituslikele normidele vastavuse kontrollimise kohta, fotod sinna juurde. Ekspertiisi tellijaks on olnud hageja K H (tl.5-6). Ekspertiisiaktist nähtub, et vaidlusalused küttekolded –pliit, soemüür ja ahi on rajatud punastest savitellistest, mis on sobivad küttekollete rajamiseks. Ekspertarvamus on järgmine:
§-dele 647 lg1 ja 649; - Arvete koopiad ahju, pliidi ja soemüüri materjalide kohta (tl.55). Arvete järgi on materjalide ostud teostatud 2008.a. märtsikuus ja materjalide kogumaksumus koos käibemaksuga on 21300.61 krooni; - Fotod ahjust (tl.56-57); - TunnistajaK K ütluseid. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja K.A ta ei tunne. Hageja oli temale tööandjaks. Tööd tegi taL vallas asuvasT talus 2008.a. kevad-suvel. Ahi ja pliit olid selleks ajaks valmis. Algul ta ei saanud aru, mis küttekolletel viga, pliit oli vaid soojaseina suhtes veidi viltu ja vuugivahed pudisesid, oli vist kasutatud vale liiva. Ta tegi talus üldehitustöid, suvel ei olnud vaja ka kütta, kuid 2009.a. algul hakkas ta tegema puutöid ja siis oli vaja kütta. Kütmisel lõi ahjust kohe suitsu välja tuppa. Kui perenaine pani puud ahju, siis hakkas hästi põlema ja tõmbas hästi, kuid siis kui oli puid juurde vaja panna või segada, siis lõi suitsu tuppa. Peale seda helistatud ahju - - teinud pottsepale, kes käis ka kohal ja saagis rellakaga mingi tüki ahju koldest ära ka. Kuid asi ei paranenud ja hiljem ei võtnud K A enam telefoni vastu. Pliit tõmbas ja sealt ei ajanud suitsu välja. 2009.a. kevadel otsustasid nad ahju pealt lahti võtta ja siis oli näha, et see koht, kus ahi läheb korstnajalga, see ava oli liiga väike. Suits ei mahtunud sellest avast välja ja see oligi põhipõhjus. 2009.a. kevadel sai ahi lahti võetud ja lõpuks sai see ahi täitsa maha lõhutud (tl.75) ; Tunnistaja V R ütluseid. Tunnistaja tunneb hagejat, kostja võõras. 2008.a. märtsikuus viis tunnistaja hagejaleT tallu küttekollete tegemiseks vajalikku materjali. Materjalide viimise ajal oli seal pottsepaks K A. Kui ta hiljem veel sinna tallu kaupa viis, siis nägi ta kuidas ahi ajas suitsu sisse, pliit oli soojaseina suhtes viltu, vuugi vahelt pudises liiva ja oli näha väikseid kive. Segu pudises, kui sellest sõrmega üle tõmmata. Pliidil kerkisid kütmisel pliidiraua servad üles. Pliidisegu oli sama mis vuugi vahel
Kostja töövõtjana andis hageja tellimusel ehitatud küttekolded kostjale üle ja hageja tellijana tasus kostjale tehtud töö eest.
lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus peab kohe vajalikuks märkida, et poolte vahelist lepingut hagejale kuuluvasse kinnisasja – korterisse - ahju ehitamiseks ei saa vaadelda tarbijatöövõtulepinguna
635 lg4 tähenduses vaid töövõtulepinguna
lg1 tähenduses.
lg4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõttu, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallaasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ahi, pliit, soemüür on vastavalt Ehitusseadusele ehitise lahutamatuks osaks. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st. ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks
lg4 tähenduses (RK lahend 3-2-1-80-08 OÜ Wolreks Ehitus hagi Joonas Maanurme vastu võla nõudes).
lg1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna tellitu töö vastuvõtmisele peaks eelnema töö ülevaatamine, hakkab vastuvõtmise hetkest kulgema
Poolte vahel oli suuliselt sõlmitud töövõtuleping, kus oli määratud, et hageja tellimusel peab valmima pliit, soemüür ja ahi. Et pooled oleksid kokkuleppinud muude täiendavate ja täpsustavate või muude eritingimuste osas, sh. töö puudustest teatamise tähtaja pikkuses ahju lepingu tingimustele vastavuses, ei ole kohtulikus menetluse kindlaks tehtud. Ehitusseadus § 2 kohaselt ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ehitusseaduse § 2 lg kohaselt ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ehitusseaduse § 3 kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Vastavalt Ehitusseaduse § 48 sätestatule on ehitusettevõtja kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi jne. Ehitusseaduse §-s 4 on sätestatud ehitise garantii. Ehitusseaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud töö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseaduse §-s 4 lg1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja omanik omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva loetakse ehituse garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Eeltoodud põhimõtetest tulenevalt tuleb lugeda kostja poolt ehitatud ahju garantii alguseks 2008.a. aprillikuud. Kostja selgituste kohaselt käis ta hageja kutsel ahju juures ilmnenud puudustega tutvumas ja ka parandamas 2009.a. jaanuarikuus. Rohkem teda küttekolletel esinenud puudustest kuni pretensiooni esitamiseni 2009.a. maikuus teavitatud ei olnud ega olnud kutsutud ka küttekolletel ilmnenud puudusi likvideerima. Vastavalt eelpool nimetatud Ehitusseaduse sättele möödus seega töövõtjapoolne garantii ahjule 2010.a.aprillis.
§-s 647 on sätestatud töövõtulepingu olulise rikkumise tagajärjed töövõtja poolt. Nimetatud sätte lg1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg3 kohaselt ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hageja on ise kohtus selgitanud, et peale küttekollete kasutamisel ilmnenud puuduste ilmnemist ja peale 2009.a. jaanuarikuus kostja poolt ahju parandamise katset, ei ole ta soovinud, et kostja ise enam küttekoldeid parandaks või uuesti ehitaks vaid ta soovis, et kostja hüvitaks temale lepingutingimustele mittevastavate küttekollete ehitamisega tekitatud kahju- tehtud kulutused materjalile ja makstud töötasu. Seega ei ole kostjale, kui töövõtjale pakutud ega ka võimaldatud
§-s 647 sätestatud võimalusi tehtud töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostjat ei ole kutsutud ka nende toimingute juurde, mille käigus väidetavalt tehti kindlaks kostja poolt ehitatud küttekollete lepingutingimustele mittevastavus. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus välistada või lugeda kõrvaldatuks kostja poolt püstitatud kahtlustust, et halb tõmme küttekolletes võis muuhulgas olla tekkinud alates 2008.a. aprillikuust kuni pretensiooni esitamiseni 2009.a. maikuuni ebaõige ekspluatatsiooni käigus. Kuna hageja tellijana ei ole andnud kostjale töövõtjana võimalust töö parandamiseks või uue töö tegemiseks ega võtnud vastu ka kostja ettepanekut ehitatud küttekolded üle vaadata ja väidetavad puudused kostja poolt ise parandada või uuesti teha, siis kohus leiab, et hageja ei saa
§-s 648 sätestatust tulenevalt taotleda kostjale tehtud töö eest makstud tasu (17000 krooni) täielikku või osalist tagasinõudmist. Kohus pakkus kohtulikus menetluses korduvalt pooltele võimalust sõlmida kompromiss, sh. ka võimalust, et kostja ise kõrvaldab küttekolletel esinevad puudused, millega aga hageja ei nõustunud. Osaliselt olid küttekolded juba lammutatud (ahi ja pliit). Seega ei ole hageja tellijana andnud kostjale võimalust töövõtjana heastada väidetav lepingutingimustele mittevastav töö.
lg1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Sama paragrahvi lg2 kohaselt uue töö tegemisel töövõtja poolt algab aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduste kõrvaldamisel algab hagi aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduste suhtes uuesti, alates puuduste kõrvaldamisest. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat samas aga on ehitisele Ehitusseaduse alusel antav garantiiaeg kaks aastat. TsÜS § 146 lg1 alusel ei ole hageja nõude puhul tegemist aegumisega. Kohus leiab, et kostja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et ta omab pottsepp – müürsepa kvalifikatsiooni ja seega on pädev ehitama küttekoldeid. Hageja on taotlenud kahju hüvitamist
alusel.
§-s 649 on sätestatud kahju hüvitamise erisused. Tellija poolt töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on: - töö lepingutingimustele mittevastavus (
) - töövõtja vastustus (
§-d 642; 643-645). Kuna
sätestab erinormi üksnes kahju hüvitamise nõude sisu osas kohaldatakse muus osas
-i üldosa sätteid.
lg2 p2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd kasutatakse. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja poolt tehtud töö mittevastavus lepingu tingimustele on ilmnenud alles pärast töö üleandmist hagejale, mitte selle töö üleandmise ajal. Paikvaatluse ja selles osalenud spetsialistide arvamustes on toodud esile mõningaid puuduseid kostja töös, kuid tulenevalt asjaolust, et pliit ja ahi olid lammutatud, ei olnud võimalik nende kollete ehituslikele vigadele täpset hinnangut anda. Spetsialistide hinnangul oli kostja kasutanud küttekollete ehitamisel savimördis vale liiva-liiga peene teraga liiva. Olemasoleva soojamüüri tõmme oli hea ja sellest tulenevalt on andnud spetsialist R. Kurm arvamuse, et ka pliidi tõmme pidi hea olema. Kuna kostja ehitas tellitud küttekolded ruumis juba varem olnud vana korstnajala külge, siis esines ilmselt sellest tulenevalt eeskirjade nõuete mittejärgimist, mis võis ka halvendada ahju tõmmet (tl.95-96). Samas ei ole kohtul tulenevalt asjaolust, et küttekolded on osaliselt lammutatud (pliit ja ahi) ja seda on tehtud ilma kostja, kui töövõtja juuresolekuta, võimalik anda hinnangut ilmnenud ehituslike vigade olulisusele. Kuna on leidnud tõendamist, et kostja poolt teostatud tööd – ehitatud küttekolded ei vastanud täielikult hageja poolt tellitule ning seega ei ole kostja poolt täiel määral järgitud Ehitusseaduse §-s 3 sätestatut, siis on formaalselt täidetud üks lepingu tingimustele mittevastava töö tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude eeltingimusi. Teine eeldus kahju hüvitamisele on töövõtja vastutus. Töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse korral siiski absoluutne ning
sätestab sellest mitmeid olulisi erandeid.
§-s 644 lg3 sätestab põhimõtte, mille kohaselt vabaneb töövõtja osaliselt vastutusest juhul, kui tellija ei teata töö lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel õigeaegselt. Tellija peab töö väidetava lepingutingimusele mittevastavuse korral suutma tõendada nii lepingutingimustele viitava puuduse olemasolu tööl kui ka selle, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba töö üleandmise hetkel. Nagu juba eelpool korduvalt märgitud, töö üleandmise hetkel ei ole hageja viidanud kostja poolt üle antud töö puudustele. Kohtulikus menetluses on kindlaks tehtud, et töö valmimisel ja selle vastuvõtmisel kostjalt hagejal kostja töö suhtes pretensioone ei esitanud. Kohus leiab, hageja ei teatanud kostjale tema arvates lepingu tingimustele mittevastavast töös mõistliku tähtaja jooksul
Hageja ei ole andnud kostjale võimalust tööl esinenud puuduste tuvastamiseks, nende puuduste kõrvaldamiseks või uue ahju ehitamiseks.
kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
§-s 644 lg3 kohaselt kui tellija ei ole töövõtjale õigeaegselt teatanud töö lepingu tingimustele vastavusest ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole täidetud lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise teine eeldus, mis puudutab töötaja vastutust, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus leiab ka, et hageja ei ole tõendanud oma rahalise nõude (kahju) suurust ja põhjendatus piisavalt. Hageja poolt taotletud kahjutasu koosneb hagi kohaselt kostjale tehtud töö eest makstud tasust ja ahju ehitamisel kasutatud materjali maksumusest. Kostjale tehtud töö eest makstud tasu hüvitamise põhjendatuse osas on kohus oma seisukoha väljendanud eelpool. Mis puutub materjali maksumusse, siis ei ole kohtul võimalik esitatud andmete põhjal hinnata ahju ehitamisele kulunud materjali kogust, koosseisu ja maksumust ega seda, milline osa materjalist on kasutatav või kasutamiskõlbmatu ja mis võib olla järelejäänud kasutatava materjali maksumus. Kostja on vaidlustanud hageja nõude rahalise suuruse põhjendatuse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks reaalselt seni kandnud kulutusi lepingutingimustele mittevastava töö parandamiseks või uuesti tegemiseks, materjali ostmiseks (
). MENETLUSKULU JAOTIS Kohus arvestades konkreetse tsiviilasja sisu ja asjaolusid leiab, et kostja menetluskulude panemine hageja kanda on tema suhtes ebaõiglane ja peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 173 lg1 ja 174 kohaselt Vastavalt TsMS § 173 lgle 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 630-632. Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.