Kostja on kohtule vastanud ja esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute( palgatõend tl 12) ja väljaminekute( auto liising, kodulaen tl 9-10) kohta ning praeguse elukaaslasega kooselust sündinud lapse sünnitunnistuse( tl 11) ning palub kohut otsuse tegemisel nendega arvestada. Kuna hageja hagiavalduses ja kostja kirjalikus vastuses on väljendanud oma nõusolekut, lahendada asi kohtuistungit pidamata ja võttes arvesse poolte esitatud tõendeid, leiab kohus, et asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras ja loobuda asjas kohtuistungi pidamisest Kohus teatas sellest ka pooltele ja
Kumbki pool ei taotlenud ärakuulamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Kxxxxx Pxxxx Bxxx hagi Ixxx Vxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxxa. sündinud poeg Rxxxxx PxxxBxxx( sünnitunnistus tl.5). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2500 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 525 krooni, kokku on hageja elatise nõue 3025 krooni kuus. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: eluasemekulud 800eek, toit 200eek, transport 350eek, kulutused tervishoiule 300, hügieenitarvetele 350eek, riietele ja jalanõudele 500, kokku 2500 krooni. Hageja on soovinud seega kostjalt elatist suuruses, mis kataks kõik lapsele vajalikud kulud. PerS § 49 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja sissetulek on olnud jaanuarist aprillini 2009a keskmiselt 4143.25 krooni kuus, hageja ei ole avaldanud Sotsiaalkindlustusametist saadavaid toetusi. Arvestades lapse sünniaega (16.06.2009) on tõenäoline ja seadusekohane, et lapse sünnile eelnes hageja sünnituspuhkus ja peale lapse sündi on hagejal õigus saada vanemapalka kuni lapse 14-kuu vanuseks saamiseni. Hageja elab emaga ühel elamispinnal, seega ei tule tal kanda kulutusi eluasemele kõigi kulude ulatuses, vaid tema enda ja lastele langevas osas. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäära lähedal. Kuna hageja on soovinud elatisele ka tulumaksu lisamist, siis kohus järeldab, et nõutav summa 2500 krooni sisaldab ka tulumaksuosa. Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ja nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Kostja esitatud palgatõendist lähtuvalt on tema keskmine sissetulek käesoleval aastal olnud keskmiselt 9800 krooni kuus( tl 12). Kostja omandis on järelmaksuga soetatud sõiduauto Mercedes- Benz Vito ( tl 9) ja sellest tulenev liisingukohustus, kohustusena pangalaen korteriomandi soetamiseks( tl 10) ja järelikult ka korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kostja laenu tagatiseks on ka hüpoteek korteriomandile asukohaga 2
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.