Obsah (7)
§ 415§ 416§ 230§ 407§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr 2-09-36707 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviila
§ 415, § 422).
Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Txxx
Jxxxxxxx esitas 27.juulil 2009a Tartu Maakohtule hagi Jxxxx Jxxxxxxxx vastu lastele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühised lapsed Gxx Jxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxxx, Exxxx Jxxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxxx, JxxxxJxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) , kes elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel kulub ühe lapse ülalpidamiseks 1350 krooni kuus. Hageja märgib oma igakuise sissetuleku suuruseks ca 10 000 krooni. Hageja ei oma kinnisvara ega autot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis 1350 krooni kuus ühele lapsele, kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kostja ei ole alates 28.09.2007a, mil poolte abielu lahutati, laste kasvatamisest osa võtnud ja materiaalselt toetanud. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 10.septembriks 2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on kostja poolt vastu võetud 27.09.2009a.( tl 8). Kostja pärast hagi ja määruse kättesaamist kohtule ei vastanud. Kohus
§ 230
lg.4 ja lg.5 alusel nõudis andmeid väljamaksete tegijatelt (tl.16).Esitatud vastustest saab teha järelduse, et kostja on aastal 2009 töötanud, tema töötasu on olnud miinimumilähedane (tl.16). Kohtuistungile 11.novembril 2009a ilmus hageja. Kostjat istungile ei ilmunud, ka ei teavitanud kostja kohut ilmumata jäämise põhjustest. Kohtuistungil avaldas hageja, et jääb nõude juurde ja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista elatis 1350 krooni kuus igale lapsele. Hageja hindab tegelikkuses laste vajadusi suuremaks, kuid on kindel, et suuremat summat ta kostjalt elatist ei saa. Hageja arvutuste kohaselt on kulud ühele lapsele 2000-2500 krooni kuus. Ta on sunnitud kokkuhoidlik olema ja lastele ei saa nende arendamiseks midagi lubada: ei huviringides osalemist, ekskursioonidele ei saa lapsi lubada ja ka riideid ei saa osta nii kuidas tahaks. Hageja töötab kahel töökohal, et lapsi üleval pidada ja hageja tasuda on ka kostjaga abielu ajal ühiselt võetud pangalaen. Hageja ei esitanud varem elatise väljamõistmiseks avaldust, kuna neil oli kostjaga kokkulepe, et kostja maksab pangalaenu, kuid kostja ei pidanud kokkuleppest kinni ja pangalaenu tasumiseks on arestitud hageja kui laenu käendaja arved. Kostja on andnud mõnel korral laste jaoks raha helistamise peale: lapse ekskursiooni jaoks ja on ostnud kolme aasta jooksul kaks jopet. Kolm aastat tagasi kui kostja hageja juurest lahkus, toetas paar kuud rahaliselt. Hagejale on teada, et ka kostja pangaarved on kohtutäiturite poolt külmutatud 2
(3)olnud, seetõttu on kostja oma vara teiste isikute nimele kandnud, näiteks auto, ja hagejale teadaolevalt elab kostja oma praeguse abikaasa nimel oleval elamispinnal heades elamistingimustes. Hagejale teadaolevalt on kostja Soomes tööl käinud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et TxxxJxxxxxxxxxhagi Jxxxx Jxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühised lapsed Gxx Jxxxxxxx( sünnitunnistus lk 5), Exxxx Jxxxxxxx( sünnitunnistus tl.5) ja Jxxx Jxxxxxxx( sünnitunnistus lk 6). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Jxxxx Jxxxxxxx, laste isana, on kohustatud poolte ühiseid lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 1350 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 283,50 krooni, kokku on elatise nõue 1633,50 krooni kuus ühele lapsele, mis on oluliselt vähem seaduses sätestatud alammäärast. Hageja on nimetanud ühe lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: eluasemekulud 400eek, toit 100eek, transport 100eek, sidekulud 100eek, kulutused tervishoiule 100, hügieenitarvetele 50eek, koolikohustuse täitmiseks 150eek, riietele ja jalanõudele 200, muud püsikulutused: 150 krooni. Hageja sissetulekuks on töötasu umbes 10 000 krooni kuus (töötasutõendid tl.9,10). Hageja poolt nõutav elatisesumma on alla seaduses ettenähtud elatise alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Kogutud tõendite pinnalt tuleb järeldada, et kostja on töövõimeline isik, kes on saanud töötasu, kes omab sõiduki ja kelle eluasemevajadus on rahuldatud. Kostjal on seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi, kuid kostja ei ole seda kohustust täitnud, mistõttu tuleb elatis välja mõista kohtuotsusega. Kõige eeltoodu alusel mõistab kohus Jxxxx Jxxxxxxxxxt välja elatise hageja kasuks ühe lapse ülalpidamiseks 1350 krooni kuus, millele on lisatud tulumaks. Ehkki väljamõistetav summa on väiksem seaduses sätestatud miinimumist, piirdub kohus elatisesumma määramisel hageja taotletuga. Kohus mõistab elatise välja tagasiulatuvalt PkS § 70 lg 2 alusel alates 1.augustist 2008. PkS § 70 lg.2 sätestab: kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on taotlenud küll elatise väljamõistmist alates 28.09.2007, s.o. alates poolte abielu lahutamisest, kuid kohus ei pea seda võimalikuks. Küll on aga põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest, kuna kostja ei ole ka selle aja jooksul täitnud kohustust anda lastele ülalpidamist, lisaks sellele on hageja kanda poolte ühine kohustus tasuda pangalaen. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel. Hageja on taotlenud elatisesumma maksmist lapse pangaarvele, mistõttu kohus märgib selle otsuse resolutiivosas. 3
(3)Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega
§ 407lg.1 alusel, kuna kostja ei vastanud kohtule.
Ehkki menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale on toimunud viisil, mis raskendab tähtaegset vastamist, on hagiavaldus koos lisadega ja kohtu määrusega, milles hoiatatud vastamata jätmise tagajärgede eest, kostjale üle antud isiklikult (tl.8). Seega on kostja teadlik tema vastu esitatud hagi menetlemisest, kuid ta ei ole hagile vastanud. Seetõttu loeb kohus hagis esitatud faktilised väited tema poolt omaksvõetuks. 12.11.2009 saatis kohus kostjale veelkordse kirja koos selgitustega ja uue tähtajaga (tl.21), millele kostja samuti ei reageerinud (tl.22). Menetluskulude jaotus
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.
§ 174
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 4
(3)