lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 näeb ette, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem, kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Eeltoodu sätte põhjal peab elatise nõudes
lg 2 alusel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Hageja on esitanud xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumi tõendi (tl.8), millest nähtub, et ta on kinnitatud kooli 12a klassi õpilaste nimekirja. Kohtu nõudel esitas õppeasutus tõendi täiendavate andmetega, millest nähtub, et K.Kxxxxx on asunud kooli õppima 1998. aastal ja tema lõpuaktus on planeeritud juunis 2010. Kxxxxxxxx Kxxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxa., seega TsÜS § 8 lg 1 järgi saab lugeda, et ta sai täisealiseks õpingute ajal, s.t. täisealiseks saamise ajal õppis 11.klassis.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis ühelt vanemalt alates 01.01.2008.a. on 2175 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2009.a. 2175 krooni kuus. Nõutav elatis on seadusega ettenähtud alammäär. Kohus leiab, et elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et ettenähtud elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Kohtule pole teada
lg-s 6 sätestatud asjaolusid, mis võiks olla aluseks elatise väljamõistmata jätmisel. Samuti pole kostja esitanud elatisenõudele vastuväiteid.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud § 61
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.