Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 322§ 367§ 162§ 173§ 174§ 144§ 178§ 468

2-08-19230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-19230 Tsiviilasi

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Qwendelyn

1. märtsil 2007.a. äriruumide üürilepingu asukohaga Kaarma vald Sikassaare küla Roonimäe tankla, mille järgi OÜ Qwendelyn kohustus ruumide kasutamise eest tasuma 10 000 krooni kuus. Äriruumi üürilepingut käendas E T 100 000 krooni ulatuses. Kostjad aga oma märtsikuus 2008.a. tekkinud kohustustest kinni ei pidanud, mistõttu tekkis neil võlg 4756.19 kroonises summas. Hageja on kostjal palunud 18.04.2008.a. kirjaga võlg tasuda. 28.04.2008.a. tasus kostja 1000 krooni, seega on põhivõlgnevus nüüdseks 3756.19 krooni. Vastavalt VÕS §-le 271 on üürnik kohustatud tasuma üüri ning § 292 lg-st 1 tulenevalt peab üürnik kandma muid asjaga seotud kõrvalkulusid. Kostja kohustus tuleneb arvest 31.03.2008 arvest nr 36, mis oli esitatud kõrvalkulude (elektri, vee ja heitvee) eest. Seega kuni 28.04.2008.a. kohustus kostja tasuma viivist 23.78 krooni päevas, edasi peab kostja tasuma iga viivitatud kalendripäeva eest 18.78 krooni. Käesolevaks ajaks on kostja seega kohustatud tasuma viivist 475.60 (20 x 23,78) krooni ja 319.26 (17 x 18,78) krooni. Kokku seega 794.86 krooni. Vastavalt pooltevahelisele lepingule (p. 2.9) kohustub üürnik lepingujärgsete kohustuste tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,5% võlasummalt iga kalendripäeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §113 lg-st
2. Käenduskohustuse järgne tsiviilvastutus tugineb VÕS §-le
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 271, 292 lg 1,113 lg 1 ja 145 palub hageja:
4. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks äriruumi üürilepingu järgne põhivõlg 3756,19 krooni ja viivist kuni 14.05.2008.a. summas 794.86 krooni ja edasi 18.78 krooni suuruses summas iga viivitatud kalendripäeva eest kuni kohustuse tegeliku täitmiseni.
5. Välja mõista kostjatelt hageja kasuks kohtukulud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 25-26, 44-45/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 2 2-08-19230 Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.03.2009.a.

§ 322

lg 2 alusel tööandja kaudu, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 44, 45/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 48/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407

lg 1, VÕS §-de 271, 292 lg 1,113 lg 1 ja 145 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Viivise osas märgib kohus aga järgmist.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudelt (s.o 0,5 %), mitte aga 18.78 kroonises summas päevas nagu seda hageja taotleb. Menetluskulud Hageja palub välja mõista kostjatelt menetluskulud s.o riigilõiv summas 250 krooni /t.l 48/. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt

§-le 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 3 2-08-19230 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 250 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 4