Obsah (6)

§ 8§ 76§ 142§ 145§ 101§ 113

2-08-18775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2009.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostjad ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.

§ 142

lg 1 sätestab, et Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 sätestab, et Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles.

101 lg 1 p 6 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 3 2-08-18775 millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Juhindudes ülaltoodust hageja palub:

1. mõista Fastbalt OÜ'lt, R S´elt ja K L´ilt solidaarselt AS-i Hansapank kasuks välja võlgnevus kokku summas 68 293,32 Eesti krooni;
2. mõista Fastbalt OÜ'lt, Rain S´elt ja K L´ilt AS-i Hansapank kasuks solidaarselt välja viivis protsendina põhinõudest (56 542,87 Eesti krooni) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas;
3. kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 3 250.- Eesti krooni) jätta solidaarselt Fastbalt OÜ, R S´e ja K L´i kanda; Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. KOSTJATE SEISUKOHT
4. Kostjad võtsid kohtuistungil hageja nõude õigeks ega vaielnud sellele vastu /kohtuistungi protokoll t.l. 89-90/. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd antud asjas kostjad võtsid kohtuistungil hageja nõude täielikult õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmise kinnituseks andsid kostjad allkirja protokolli. Pooled loobusid kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kinnitades seda oma allkirjaga kohtuistungi protokollil (TsMS § 630 lg 2).
7. Kohtuistungil palus hageja tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hageja AS-ile Hansapank pool menetlusest tasutud 3250 kroonisest riigilõivust so summas 1625 krooni ja ülejäänud pool summas 1625 välja mõista solidaarselt hageja kasuks kostjatelt. Muud kohtukulude nõuet hagejal ei olnud. Kostjad olid nõus hüvitama hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 1625 krooni. Seoses hagi õigeksvõtuga palusid pooled menetluskulude küsimuse lahendada kohtul antud otsusega. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et seoses asjaoluga, et pooled loobusid kohtuistungil enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastada pool menetlusest tasutud riigilõivust ja ülejäänud pool kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. R.Undrest kohtunik 4