2-08-18608/33

Tsiviilasi nr 2-08-18608 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-08-18608 Tsiviilasi Axxxxxxxx Pxxxxxx hagi Axxxx Pxxxxxx vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxxxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nõustaja Rein Põldma Kostja: Axxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja: advokaat Andres Veski, Advokaadibüroo Sirje Must Kohtuistungi toimumise aeg 15.06.2009.a. RESOLUTSIOON Kinnitada Axxxxxxxx Pxxxxxxe ja Axxxx Pxxxxx*e kokkulepe abikaasade ühisvara jagamiseks, mis seisneb järgmises: 1)Axxxxxxxx Pxxxxxx ainuomandisse jääb korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registrinumber xxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskond). AxxxxxPxxxxxxxomandiõigus (kaasomand) sellele korteriomandile on lõppenud. 2)Axxxx Pxxxxxx ainuomandisse jääb kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis kinnistusraamatus registrinumbrite all xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskond), Axxxxxxxx Pxxxxxx omandiõigus (kaasomand) sellele kinnisasjale on lõppenud. 3)Axxxx Pxxxxxxxainuomandisse jääb osaühingu OPTER, registrikood xxxxxxxx, osa; Axxxxxxxx Pxxxxxx omandiõigus sellele varale on lõppenud. 4) Axxxx Pxxxxxxe kanda jääb Pxxxxx Pxxxxxxxxt võetud laenu tasumise kohustus. 5)käesoleva kokkuleppe sõlmimisega on Axxxxxxxx Pxxxxxxx ja AxxxxxPxxxxxxx ühisvara täielikult ja lõplikult jagatud ja muud ühisvara ei ole. 1 Lõpetada tsiviilasjas 2-08-18608 menetlus. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Tagastada Axxxxxxxx Pxxxxxxxx pool tema poolt tasutud riigilõivust, s.o. 2291 krooni. Riigilõiv tagastada Axxxxxxxx Pxxxxxxx kontole nr . 10102022486008 SEB Eesti Ühispangas. Vabastada Axxxxxxxx Pxxxxx riigilõivu edasise tasumise kohustusest. Määrus saata riigilõivu tagastamiseks täitmisele Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud kohtulahendile kaebuse esitamise võimalusest ja edasikaebevõimalus puudub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxxxxxxx Pxxxxxxxsitas 12.05.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxx Pxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. 10.09.2008 esitas hageja hagi täienduse, milles taotleb elatise väljamõistmist kostjalt laste ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras (tl.35). 22.01.2009 esitas hageja hagi täienduse, milles taotleb abikaasade ühisvara jagamist ja eluruumide kasutamise reguleerimist menetluse ajaks. Kohus osaotsusega 18.08.2008 lahutas poolte abielu ja osaotsusega 30.04.2009 mõistis välja elatise, jätkates menetlust ühisvara jagamise osas. Hageja Axxxxxxxx Pxxxxx taotles menetlusabi riigilõivu tasumiseks ühisvara jagamise hagilt. Kohus 17.03.2009 määras menetlusabi, kohustades Axxxxxxxx Pxxxxxx tasuma 50% riigilõivust osade kaupa summas 2291 krooni kuus (tl.115-117). Hageja taotles ühisvara jagamist ja ühisvara hulka arvas kuuluvat korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, OÜ Opter osa. Kostja arvates on poote ühisvaraks kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteriomand xxxxxxxxxxxxx, korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas, 52% OÜ Opter aktsiatest, laen 60000 krooni Pxxxxx Pxxxxxx ees. Pooled esitasid väiteid ja tõendeid oma seisukohtade tõendamiseks ja vastaspoole seisukohtade ümberlükkamiseks. Käsitleti kokkuleppe sõlmimise võimalusi. Kohtuistungil 15.juunil avaldasid pooled valmisolekut kokkulepe sõlmida ja palusid vaheaega. Pärast vaheaega avaldasid pooled, et nad on kokku leppinud ühisvara jagamises asjas. Hageja esindaja kandis ette hageja arusaama kokkulepitust ja kostja esindaja kandis ette kostja arusaama kokkulepitust. Suuliselt ettekantu pinnalt teeb kohus järelduse, et pooled on kokkulepitust ühetaoliselt aru saanud. Pooled nõustusid, et kokkulepe kantakse kohtuistungi protokolli ja seda kirjalikult pooled ei vormista ega allkirjasta. Kohus kandis ette poolte kokkuleppe sisu ja pooled kinnitasid, et selline on nende tahe ja selline kokkulepe tuleks võtta aluseks kohtulahendi vormistamisel. Hageja avaldas, et soovib tema tasutud riigilõivust poole tagastamist ja tasumiseks määratud riigilõivu vähendamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2 Kohus leiab, et abikaasade ühisvara jagamise nõue on võimalik lahendada poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitamisega TsMS § 430 lg.1 alusel. Pooled on avaldanud kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ja selline tegevus on kooskõlas TsMS § 430 lg.
3. Pooled on kompromissi tehes leppinud kokku, kuidas jaguneb endiste abikaasade vahel ühisvara kaasomandi osana ja varaliste õiguste ja kohustustena. Samuti on pooled leppinud kokku, et sellega on nende ühisvara jagatud täielikult ja muud ühisvara pooltel ei ole. Sellega on pooled leppinud kokku, et ühisvara koosseisu kuuluvad need asjad ja õigused, mis on kokkuleppes käsitletud ja muud ühisvara ei ole. Kohus leiab, et selliselt sõlmitud kokkulepe vastab kompromissilepingu tingimustele VÕS § 578 lg.1 järgi: kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Lg.2: eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Pooled on käesoleval juhul kompromissi sõlmides määranud ühisvara koosseisu, mille üle käis varem vaidlus, samuti on leppinud kokku, kuidas jaguneb omandiõigus. Käesoleva kohtumäärusega, millega kohus kompromisslepingu kinnitab, lõpeb Axxxx Pxxxxxx kaasomand senises ühisvaras- korteriomandis xxxxxxxxxxxxxxxx ja see korteriomand on Axxxxxxxx Pxxxxxx ainuomandis. Samuti lõpeb Axxxxxxxx Pxxxxxx kaasomand kinnistule xxxxxxxxx ja OÜ Opter osale ja need jäävad Axxxx Pxxxxxxxainuomandisse. Selliselt kokku lepitu oma sisu poolest ei ole vastuolus Perekonnaseaduse § 19 mõttega. Pooled on pöördunud PkS § 18 lg.5 alusel kohtu poole ühisvara jagamiseks. Poolte tegevus ja kompromissi sõlmimine kohtumenetluse käigus on päädinud kompromissiga, mis oma sisult ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega riku olulist avalikku huvi, sealhulgas arvestab poolte ühiste alaealiste laste huve. Kompromiss on täidetav. Seetõttu ja TsMS § 430 lg.3 alusel peab kohus võimalikuks kompromissi kinnitada ja menetluse sellega lõpetada. Pooled avaldasid, et nad loobuvad edasikaebuse esitamise võimalusest ja see on lubatav TsMS § 452 lg.7 alusel. TsMS § 630 lg.2 järgi ei saa seega lahendile kaebust esitada. Menetluskulude jaotus Menetluskulude osas leppisid pooled kokku, et kummagi poole kohtukulud jäävad poole enda kanda. Hageja taotles tema tasutud riigilõivust poole tagastamist ja tasutava riigilõivusumma vähendamist põhjusel, et jagatava ühisvara väärtus on oluliselt vähenenud. Kohu on seisukohal, et viited menetluskulude vähendamisel alustele on põhjendatud. Jagatava ühisvara väärtus on esialgsega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Lisaks sellele on pooled sõlminud kompromissi enne tõendite uurimisele asumist, mis võimaldab asjas menetluse lõpetada tõendeid hindamata. Pooled on avaldanud, et nad edasikaebeõigust ei kasuta, mis tähendab, et pooltevaheline vaidlus on lõppenud ja kohtumenetlus edasi ei kesta. Hageja on käesolevaks ajaks teinud makseid riigilõivu tasumiseks summas 4582 krooni, mis, ja menetluse lõppemine siinkohal annab kohtule alusel vabastada ta edasisest menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg.7 alusel. TsMS § 150 lg.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui (p.1) pooled… sõlmivad kompromissi; Kohus määrab poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise Axxxxxxxx Pxxxxxxxx kui riigilõivu tasujale. Kohtunik Ü.Raag 3