lg.1 sätestab: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. § 635 lg.3:eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Koos M.Hxxxxxx tegid kokkulepitud töid erineval ajal A.Sxxx ja M.Fxxxxxxxxxx, kelle kutsus töid tegema M.Hxxx. Kokkulepe töö tegemise kohta sellistel tingimustel on töövõtus kokku leppimine. Seetõttu M.Hxxxx nõue töösuhte tunnistamiseks 22.jaanuarist 2008 kuni 14.veebruarini 2008 tuleb jätta rahuldamata. 4 On ilmne ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kokku lepiti tasu maksmises tehtud töö põhiselt, s.t. mitte kulgenud tööaja põhiselt. Pooled ei ole leppinud kokku tööajas ega selle kasutamises ega töötasus ajatöö eest. M.Hxxxx tööaja üle ei ole peetud arvestust. Seetõttu puuudub igasugune alus ja võimalus asuda töötasu arvestamisele ajatöö põhiselt nagu nõuab M.Hxxx. Pooltevaheline kokkulepe tasu kohta oli sõlmitud tükitöö põhiselt, millest eterniiditöid (koos korstnatega) 520m2 hinnaga 55 kr/m2, kokku 33800 krooni, tuulekasti ehitust 64m2 hinnaga 140 kr /m2, kokku 8900 krooni ja vihmaveesüsteemi 150 jm hinnaga 50 kr/jm, kokku 7500 krooni. Seetõttu tuleb tasu maksmiseks hinnata tehtud töö hulka ja maksta selle eest tasu vastavalt kokku lepitud tükitööhindadele. Uuritud tõendid tõendavad, et M.Hxxx koos kaastöötajatega tegi kokku lepitud töödest valmis 6,4m2 tuulekasti, mille eest tasu 890 krooni ja 35% tuulekastide ehituse eeltöödest kokku maksmusega 1104 krooni, kokku tööd 1994 krooni eest. Sellises mahus tööde tegemine on tõendatud OÜ Taimar Teenused esitatud arvutusega haggis (tl.4), lisatud seletusega teostatud tööde kohta (tl.12), tunnistaja H.Rxxxxxxx ütlustega, tunnistaja M.Rxxxxxxx ütlustega. Sama on tunnistaja Rxxxxxxx seletanud ka töövaidluskomisjoni istungil. M.Hxxx ei eita, et kokkulepitud mahus tööd jäid tegemata. Tema sõnul tegi ta koos kaastöötajatega ära suurema osa tööst (tl.27 ütlused): võtsid katuse puhtaks, tegid tuulekasti, panid kinni rõduaugud. Ühel pool said tuulekastid valmis (tl.29-30). OÜ Taimar Teenused objektijuht H.Rxxxxxxx andis ütlusi, et osa M.Hxxx poolt tehtud tööst oli ebakvaliteetne, tuli umber teha, materjal oli raisatud, mistõttu selle eest ei saa tasu maksta. Kohus tegi pooltele ettepaneku tõendada tehtud töö mahtu. M.Hxxx soovis tehtud töö mahtu tõendada fotodega ja tunnistaja ütlustega (tl.30). OÜ Taimar Teenused soovis tehtud töö mahtu tõendada fotodega ja tunnistaja ütlustega. Kohus määras tähtaja kirjalike tõendite esitamiseks. Määratud tähtajaks M.Hxxx midagi ei esitanud. OÜ Taimar Teenused esitas fotod ja täpsustatud seisukohad (tl.31-40). Kohtuistungile 01.detsembril M.Hxxx ei ilmunud. OÜ Taimar Teenused taotles tunnistaja küsitlemist. Kohus, määrates kindlaks tehtud töö mahtu ja selle eest maksmisele kuuluvat hinda, on seisukohal, et lähtuda tuleb pooltevahelisest töövõtulepingust, mis on
lg.1 kohaselt tellija poolt üles öeldud.
Käesoleval juhul ei ole töövõtja kokkulepitud tööd valmis teinud. Seetõttu on põhjendatud tellija OÜ Taimar Teenused ettepanek maksta tasu selle eest, mis on tehtud. Kuna töövõtja ei ole tööd valmis teinud, kuid pooled on kokku leppinud valmis tehtud töö hinnad, siis on põhjendatud maksta välja tasu töö valmistehtud osa eest. Kuna täielikult on valmis ehitatud 6,4m2 tuulekasti, tuleb selle eest välja maksta kogu komplekshind- 140 kr/m2, s.o. 890 krooni. Tellija loeb tuulekastide eeltöödest tehtuks 35%, rahas 1104 krooni, mis tuleb samuti välja maksta. Kohus on seisukohal, et töövõtulepingulistes suhetes olevate poolte vahel kui töövõtuleping on üles öeldud töövõtjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu, on põhjendatud maksta välja tasu töö eest, mis on täielikult tehtud või mille osalisel tegemisel on tellija jaoks väärtus. OÜ Taimar Teenused on tõendanud tunnistajate Rxxxxxxx ja Rxxxxxxx ütlustega ja fotodega 1,2,5,6, et M.Hxxx poolt kirjeldatud katuse eeltööd (ruberoidi panek) oli ebakvaliteetne, ruberoid tuli lahti, oli pandud vastupidi. Seetõttu ei ole selliste tööde eest tasu maksmine põhjendatud. Fotodel 4,6 nähtub, et tuulekastilauad on pandud valepidi, mis tuli umber teha, seega ei saa ka seda tööd lugeda tellija jaoks väärtust omavaks tööks. Kõike seda arvestades loeb kohus põhjendatuks tasu maksmise vastavalt tl.12 esitatud arvutusele, s.o. summas 1994 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et töövõtulepingut sõlmides lepivad pooled kokku lepingu järgi valmis tehatava töö lõpphinna, kusjuures lõpphinna kujundamisel on arvesse võetud nii 5 töötingimusi, töö tegemiseks kokku lepitud aega, nõutavat kvaliteeti kui ka töövõtja vastutust, mida ta kannab oma töö korraldamise, oskuste aga ka töötulemuste eest. Kõiki neid komponente arvesse võttes lepivad pooled kokku töö lõpptulemuse hinna. Kui lõpptulemust ei saabu töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu, ei saa ta töö eest nõuda hinda nendel tingimustel, millistel saaks hinda nõuda siis kui töö oleks tehtud valmis lepingukohaselt. See põhimõte on fikseeritud
§-s 655 lg.2, lg.1. OÜ Taimar Teenused esitas 03.11.2008 täpsustuse avaldusele (tl.32-34), milles sisaldub M.Hxxx poolt OÜ-le Taimar Teenused tekitatud kahju arvutus. OÜ Taimar Teenused on hagejal saada oleva töötasu tasaarvestanud hageja poolt kostjale ehitustööde käigus tekitatud kahjuga. Kui M.Hxxx leiab, et ta ei ole seni tasaarvestusavaldust kätte saanud, käsitleb OÜ Taimar Teenused, et käesoleva täpsustuse kättesaamisega on M.Hxxx tasaarvestuse avalduse kätte saanud. Seetõttu palub OÜ Taimar Teenused jätta M.Hxxxx nõude täies ulatuses rahuldamata. Kohtuistungil 01.detsembril selgitas kostja esindaja, et hageja poolt tekitatud kahju numbrilist arvutust ei ole varem esitatud ja tõendatud, kuid hagejale on öeldud, et tema tehtud töö maksumus arvestatakse maha tema tekitatud kahjusummast ja tema tekitatud kahju on suurem kui tema töö väärtus. Kohus märgib selle kohta, et õiguslikus mõttes on tegemist töövõtulepingus töö parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudega
lg.5, § 647 lg.3 alusel.
sätestab nõuded töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitamiseks, § 644 lg.2 – nõuded majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijale, et see võiks olla tekitatud kahju hüvitamise aluseks. Kohtu kasutuses olevatest materjalidest (tsiviilasja toimik ja töövaidluskomisjoni toimik) nähtub, et selline nõue esitatakse OÜ Taimar Teenused poolt esmakordselt. OÜ Taimar Teenused poolt töövaidluskomisjonile 17.03.2008 esitatud vastuses ja selle lisades ega töövaidluskomisjoni protokollis ei ole mitte ühtki vihjet ega viidet sellise nõude olemasolule ega alustele. Töövaidluskomisjoni istungil on OÜ Taimar Teenused teatanud nõusolekust maksta M.Hxxxxxx 2000 krooni, sama teatas OÜ Taimar Teenused kohtule 01.juulil 2008 (tl.22). Seega saab kohus lugeda, et tegemist on nõude esitamisega esmakordselt.
lg.4 sätestab tasaarvestuse piirangu: tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtumenetluses esitatakse tasaarvestamisele suunatud nõue TsMS § 373 lg.1 p.1 alusel vastuhagina. Käesolevas asjas vastuhagi esitatud ei ole ega ole esitatud ka kahju hüvitamise nõuet hageja vastu (tl.34). Kostja märgib, et ta on “ hageja saadava töötasu tasaarvestanud…”. Kuna kohtumenetluses ei ole kostja nõudeid hageja vastu, mida kohus saaks arvestada vastuhagina ja tl.34 kirjeldatud kahjusummale on M.Hxxxxx võimalik esitada vastuväiteid, siis jätab kohus kostja tehtud tasaarvestusavalduse
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 6 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. KOhus määrab menetluskulude jaotuse asjas proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, eriti pidades silmas TsMS § 163 lg.2 aluste olemasolu. Kuna hagi rahuldatakse 31% ulatuses, tuleb selles ulatuses menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.