← Eesti

2-08-18529/16

Obsah (4)§ 60§ 61§ 50§ 42

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 20. oktoobril 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-18529 Hagi ese A A h

) § 42 lg 1 kohaselt põlvnemise isast tuvastada kohtus ema nõudel. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaoludeks, mis võimaldavad kostjat lapse isaks pidada, on hageja hinnangul kooselu lapse eostamise ajal, aga ka viibimine sünnituse juures, lapsega suhtlemine ja lapse ülalpidamiseks raha andmine. 2.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

§ 61

lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

  1. aastal oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 1800 krooni,
  2. aastal on see 2175 krooni. Kostja on andnud lapse ülalpidamiseks raha 2007.a seitsmel korral 1000 kr ja ühel korral 2800 kr, kokku 9800 kr, ja 2008.a veebruarikuus üle kandnud 1000 kr ning aprillis sularahas 1000 kr. Lapse ülalpidamiseks on vaja raha stabiilselt. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist mitte üksnes juhul, kui vanem lapse ülalpidamiseks üldse raha ei maksa, vaid ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)). Hageja leiab, et ebapiisavaks tuleb lugeda lapse ülalpidamiseks raha maksmist alla seaduses ettenähtud alammäära ning väiksemas ulatuses, kui on vajalik lapse vajaduste rahuldamiseks.

§ 61

lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja tegutseb ettevõtjana kinnisvara vahenduse valdkonnas. Hageja on OÜ BBBBB ainuosanik ja juhatuse liige. Seni on tema osaühingu ainukeseks tegevusalaks VVVVVVVVVVV OÜ teenuste osutamine. Hageja saab oma osaühingust igakuiselt miinimumpalka, s.o 4350 kr (väljamaks 3888 kr). Muid stabiilseid sissetulekuallikaid peale nimetatud töötasu ja riikliku peretoetuse hagejal ei ole. Kostja varalise seisundi, s.t tema vara ja sissetuleku kohta hagejal täpsed andmed puuduvad. 3 Äriregistri andmetel tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja kinnistusregistri andmetel omab ta kinnisvara Saare maakonnas: Kuressaares FFFFFFF tn kinnistut, registriosa nr FFFFFFF, FFFFFFF vallas FFFFFFF külas FFFF kinnistut, registriosa nr FFFFFFF, PPPPP vallas PPPPP külas PPPPP kinnistut, registriosa nr PPPPPP. Lapse vajadustest lähtuvalt hindab hageja tema ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 6215 krooni. Selle summa hulka on arvestatud kulutused: 1 toidule 1500 krooni (keskmiselt 30 päeva kuus, 50 krooni päevas); 2 mähkmetele 220 krooni; 3 eluasemele 650 kr (sh korteri hooldustasu ja kommunaalkulud, kulutused elektrile, kaabeltelevisioonile 99 kr); 4 lasteaiamaks ja lasteaia toiduraha tasumiseks 700 kr; 5 lapsehoiukulu, s.t lapsehoidjale makstav tasu 100 kr/t, 10 tunni eest 1000 kr; 6 ravimitele, hügieenitarvetele 250 kr; 7 riietele 400 kr; 8 jalanõudele 430 kr; 9 transpordile 300 kr; 10 mänguasjadele, raamatutele 400 kr; 11 teatripiletitele jmt 40 kr; 12 mööbli soetamiseks 200 kr; 13 spordivahendite soetamiseks 125 kr. Näiteks ostis hageja hiljuti lapsele jalgratta, mis maksis 3000 kr. Lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulude hulka ei ole siinjuures arvatud kulutusi eluruumi korrashoiule, olmeelektroonikale jmt. Hageja leiab, et kostja peab lapse vajaduste rahuldamiseks eeltoodud summast kandma poole, s.o vähemalt 3108 krooni kuus. Lapsele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Selleks, et saaksin lapse tarbeks reaalselt kasutada 3108 krooni, peab välja mõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Seetõttu taotlen kostjalt minu kasuks lapsele igakuise elatusraha 4000 krooni väljamõistmist. 4000 krooni moodustab 2008.a Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ca 92 %. Selleks, et lapsele makstav igakuine elatusraha kataks lapse vajadusi ka elukalliduse tõusmisel, palun väljamõistetav igakuine elatusraha siduda Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga ja mõista kostjalt minu kasuks lapse ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha, mis moodustab 92 % Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast. Hageja taotleb:

  1. Tuvastada lapse C C Ai, isikukood ZZZZZZZZZZZ, põlvnemine M Aist.
  2. Välja mõista M Ailt lapse C C Ai, a, isikukood ZZZZZZZZZZZ, ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 4000 (neli tuhat) krooni, kuid mitte vähem kui 92 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatisehagi kohtusse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni
  3. Jätta hagimenetluse kohtukulud kostja kanda.
  5. 2008 kostja vastusele saadetud vastuses on hageja jäänud oma nõude juurde 4 Kostja taotlusel esitas hageja tsiviilasja toimikusse kontoväljavõtted Nordea Pank Eestis oleva konto kohta. Selgitame, et hageja omab küll kinnisvara, kuid tegemist on pikaajalise laenuga soetatud kinnisvaraga. VVVVVs asuv korter on välja üüritud ja hageja saab üüritulu, kuid kogu üür läheb laenu teenindamiseks. Praeguses turusituatsioonis saadav üür ei ole laenu teenindamiseks piisav. Hageja on võtnud Nordea Pank Eestist arvelduslaenu ja reservlaenu ( ), mille jääk on 2 810 000 kr /laenu info on tsiviilasja materjalide juurde esitatud/. Hageja arvelduskonto jääk Nordea Pank Eestis oli küll 28.08.2008.a 801 531,73 kr, kuid tegemist on laenu teenindamiseks vajaliku rahaga. Nimetatud summa annab saadava kontointressi arvel võimaluse maksta laenuintressi (vt reservlaenu lepingu p-d 5.4 ja p 5.1.). Nagu esitatud kontoväljavõttest selgub, on kontole laekunud raha FFFFd 23.02.2007.a laenu väljamaksena ning 14.05.2007.a on laekunud suurem summa E Ailt - tegemist on eraisikult FFFFd laenuga. Ehkki hageja omab kinnisvara, ei anna praeguses turuolukorras kinnisvara tulu, vaid on pigem seotud täiendavate kuludega. Kinnisvaraturu madalseisu tingimustes on kinnisvara realiseerimine raskendatud. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täidab.
  6. Tõdeme, et kostja varalise seisundi, tema vara ja sissetuleku kohta hagimenetluses adekvaatseid andmed koguda ei õnnestunud. Äriregistri andmetel tegutseb kostja füüsilisest isikust ettevõtjana /registriandmete väljatrükid on lisatud hagiavaldusele/ ja kinnistusregistri andmetest selgub, et ta omab kinnisvara Saare maakonnas: Kuressaares FFFFFFF tn 3 ja 3a kinnistut, registriosa nr FFFFFFF; FFFFFFF vallas FFFFFFF külas FFFF kinnistut, registriosa nr FFFFFFF; PPPPP vallas PPPPP külas PPPPP kinnistut, registriosa nr PPPPPP /vastavad väljatrükid on lisatud hagiavaldusele/. Ehkki hageja palus kohustada kostjat esitama andmed tema sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ei esitanud kostja andmeid oma kinnisvara, sõidukite ega kõikide pangakontode kohta. Kohtu nõudel esitas kostja pangaväljavõtte arvelduskonto nr kohta. Hageja esitatud pangaväljavõttest selgub, et lapse ülalpidamiseks on kostja teinud hagejale makseid arvelduskontolt nr 2 , s.t kostja omab lisaks kohtule esitatule vähemalt veel ühte pangakontot, mille kohta ta informatsiooni ei esitanud. Eeltoodu annab põhjust arvata, et kostja soovib hagimenetluses lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise eesmärgil oma varalist seisundit varjata, seda tegelikust halvemana näidata. Kostja arvelduskontol nr toimunud liikumisi jälgides selgub, et kostja omab ettevõtjana märkimisväärset sularahakäivet (sularaha sissemakseid on tehtud sageli ja suurtes summades). Andmeid sularahas FFFFd maksete kohta kostja kohtule ei esitanud.
  7. Vastuseks kostja vastuväidetele elatise nõudele teatas hageja, et ei pea kostja vastuväiteid põhjendatuks: 5.
  8. Isegi kui hageja varaline seisund võimaldaks last üksi ülal pidada (mis tegelikult nii ei ole), ei vabasta see kostjat lapse ülalpidamiskohustusest (

§ 50lg 1, § 60 lg 1).

Hagiavalduses on toodud lapse ülalpidamiseks vajalik summa lähtuvalt lapse vajadusest. Kurb tõsiasi on, et kui raha ei ole piisavalt, jääb osa lapse vajadustest rahuldamata. Perekonnaseaduses ei ole seotud igakuist elatusraha last kasvatava vanema tehtud faktiliste kulutustega lapsele, vaid 5 lapse vajadustega. Kostja on täisealine terve ja töövõimeline isik. Hageja leiab, et ei esine kaalukaid põhjusi, mis annaks alust teda poja C Ci ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada. Kostja väidab, et tema sissetulek ei võimalda tasuda elatist 4000 kr kuus. Hageja leiab, et kostja varjab kohtu eest oma tegelikku varalist seisundit. Tema elustiil, milline muuhulgas nähtub ka tema poolt esitatud pangakontoväljavõttest (korduvad reisipiletite soetamised, suur sularahakäive) võimaldab lapsele hageja poolt taotletud ulatuses igakuist elatusraha maksta. Esitatud allkirjastamata kasumiaruanne ei peegelda tema tegelikke sissetulekuid. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et nõude rahuldamine ei kahjusta kostja teiste laste huve. Kostja on suuteline piisavalt andma ülalpidamist kõigile kolmele lapsele. 5.2. Kostja on vaidlustanud hageja väited lapse vajaduste osas. Selles osas selgitame: 1) ehkki tulevikus langeb ära vajadus osta lapsele mähkmeid, suurenevad muud kulud. Nagu eelpool seletasime, on 2008.a suurenenud lasteaia toiduraha, mis suurendab lasteaiakulu ca 100 kr võrra kuus, samuti tekivad lapse kasvamisel täiendavad kulutused näiteks ringidele ja treeningutele jmt; 2) tänapäeva oludes peame kaabeltelevisiooni olemasolu lapsele vajalikuks, et tal oleks võimalik vaadata laste- ja loodussaateid jmt; 3) hageja on üksikema, kellel ei ole võimalik loota lapse hoidmisel alati vanavanematele. Töötamiseks õhtuti, nädalavahetustel ja siis, kui laps on tööpäevadel haiguse tõttu kodus, on vajalik lapsehoidja teenuse kasutamine. Tõendi lapsehoidja tasu kohta on hageja tsiviiltoimikusse esitanud; 4) tervishoiukulude tõendamiseks esitas hageja perearst Sille Väli 02.09.2008.a tõendi, mille järgi ainuüksi ühe puugivaktsiini maksumus on 262 kr. Ravimite ja hügieenitarvete all on hageja arvestanud lisaks otseselt ravimite soetamiseks vajalikele kuludele ka seebi, šampooni, dušigeeli, hambaharja, hambapasta, pesupesemise ja –loputusvahendite, käterättide jmt soetamiseks vajalikke kulutusi. On mõeldamatu, et kõiki neid vahendeid on võimalik soetada kostja poolt välja pakutud 60 krooniga kuus; 5) lapse arengu seisukohalt peab hageja mänguasjade ja raamatute soetamist hädavajalikuks. Lasteraamatud maksavad ca 250 – 300 kr/tk; 6) lapsel ei ole vajalikku mööblit. Tuleb soetada voodi, tool ja laud. Lapse kasvades tuleb mööblit uuendada. Hageja leiab, et kõnealuses asjas ei ole elatisenõude lahendamisel alust kalduda kõrvale

§-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest. Kostja ettepanek rahuldada hagi osaliselt ja mõista temalt hageja kasuks välja lapse ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1000 kr kuus ei ole hagejale aktsepteeritav. Selline lahend oleks vastuolus lapse huvidega. Lapse vajadusi ei ole nii väikese elatusrahaga võimalik rahuldada (võrdluseks: kostja on nõustunud, et ainuüksi kulutused lapse toidule on 1500 kr kuus). 6. Hageja kinnitab, et jääb esitatud nõude juurde, palub juhindudes

§ 42, § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2 ja 4 ning § 70 lg 1 ja Ts

MS § 162 lg 1 hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED 6 Esialgses vastuses hagile /t.l. 43/ taotles kostja isaduse tuvastamist lapse suhtes. Samas kinnitades, et on lapsesse alati suhtunud armastuse ja hoolega ning teda ka alati, vastavalt oma võimalustele ülal pidanud. Kostja arvates ei ole hageja enne hagi esitamist teinud talle ettepanekut suurema elatise maksmiseks ja on esitanud hagi, üritamatagi selgitada, kas puudub võimalus asja lahendamiseks kokkuleppega.

  2. 2008 kohtule esitatud vastuses /t.l. 63/ jäi kostja jätkuvalt seisukohale et kuni DNAekspertiisi tulemuste selgumiseni ta hagi ei tunnista. Samas ei soovi kostja ka menetluse venimist ning arvestades, et kohus on määranud istungi 05.09.
  3. a, siis peab kostja vajalikuks esitada täiendava vastuse hagile, milline on kostja alternatiivne seisukoht juhuks, kui DNA-ekspertiisi tulemuste kohaselt on kostja hageja lapse isa. Hageja poolt nõutud elatise suurusega (igakuine elatis 4000 krooni, kuid mitte vähem kui 92 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kostja ei nõustu ning esitab alljärgnevad vastuväited.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 61

lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg 4 sätestatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

§ 61

lg 8 kohaselt võib kohus kaalukatel põhjustel mehe, kellest lapse põlvnemise kohus on tuvastanud, vabastada kohustusest last ülal pidada. Seega tulenevalt eeltoodust peab kohus elatise väljamõistmisel lähtuma kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, samuti arvestama elatise suuruse määramisel asjaoluga, kas vanemal on teis(t)e laste ülalpidamiskohustus ning kaalukatel põhjustel on kohtul võimalik vabastada mees lapse ülalpidamise kohustusest. 1.

  1. Kostja väitel tema sissetulek ei võimalda tasuda elatist 4000 krooni kuus. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja ning kostja viimase seitsme kuu sissetulek on 46 380 krooni, mis teeb ühe kuu sissetulekuks 6 625 krooni. Kostjal on eelmisest abielust kaks alaealist last: K A ja C A, kellele kostja maksab igakuiselt elatist kokku 3 600 krooni, mis teeb kummalegi lapsele 1 800 krooni. Lahutades kostja igakuisest sissetulekust (6 625 krooni) maha tütardele makstav elatis (3 600 krooni), siis jääb kostjale kätte raha 3 025 krooni. Igapäevasteks kulutusteks läheb kostjal kuus ligikaudu 2 000 krooni. Seega ei võimalda kostja igakuine sissetulek tasuda tal C C Aile igakuiselt elatist 4000 krooni. Oluline on märkida, et C C Ai kasuks 4000 kroonise elatusraha väljamõistmine on ebaõiglane kostja eelmisest abielust sündinud kahe lapse suhtes, kelle varaline kindlustatus väheneks olulisel määral. Kostja on seisukohal, et arvestades tema igakuist sissetulekut ning eelmisest abielust sündinud laste ülalpidamiseks makstavat elatist ühes kuus, 3 600 krooni, on ebaõiglane ning kostja teiste laste huve kahjustav mõista C C Aile välja igakuine elatusraha, mis on oluliselt suurem, kui on kostja tasub teistele oma lastele. 1.
  2. Hageja sissetulek võimaldab hagejal pidada last üleval suuremas ulatuses võrreldes kostjaga. Hageja märgib hagiavalduses, et tema igakuine sissetulek on 4 350 krooni (väljamaks 3 888 7 krooni). Kostja on seisukohal, et hageja igakuine sissetulek peab olema oluliselt suurem. Kinnistusraamatu andmetel on hageja omandis järgmine kinnisvara: korter asukohaga CCCCC CCC CCCCC, Kuressaare; korter asukohaga VVVVV vald, VVVVV alevik, ; äri- ja elamumaa asukohaga RRRRR, Tallinn. Kinnistusraamatu andmetel on eelnimetatud kinnisasjadele seatud hüpoteegid Nordea Bank Finland Plc kasuks kokku summas 4 083 500 krooni. Tulenevalt eeltoodust, peab hageja sissetulek olema oluliselt suurem kui 3 888 krooni, kuna vastasel korral ei oleks hageja olnud võimeline eelnimetatud kinnisasju omandama, ega suudaks pangalt võetud laene tasuda. Kostja hinnangul näitab hageja varaline seisund, et tal on võimalik last ülal pidada ka üksinda ning kindlasti suuremas ulatuses kui kostjal. Siinkohal on oluline arvestada ka asjaoluga, et hagejal on üks laps, kostjal aga kaks last eelmisest abielust ning C C A (kui DNA-ekspertiis seda kinnitab), ehk siis kokku kolm last. Hageja tegelikkuses suuremale sissetulekule viitab kaudselt ka asjaolu, et hageja väidete kohaselt kulub tal C C Ai igakuiseks ülalpidamiseks 6 215 krooni. Kui arvestada sellest summast maha kostja poolt igakuiselt tasutud 1 000 krooni, siis 5 215 krooni, mis on 1 327 krooni suurem, kui hageja väidetav igakuine sissetulek. Kostja hinnangul viitab see kahele võimalikule asjaolule: esiteks - hageja sissetulek on suurem, kui 3 888 krooni ning hagejal on võimalik C C Ai ülal pidada kostjast oluliselt suuremas ulatuses või teiseks - C C Ai ülal pidamiseks ei kulu ühes kuus 6 215 krooni ning elatise nõue on ülepaisutatud. 1.
  3. Hageja poolt tehtud kulutused lapsele ning tehtud kulutuste vajalikkus on tõendamata. Hageja hindab lapse vajadustest lähtuvalt lapse ülalpidamiseks igakuiseks vajalikuks rahasummaks vähemalt 6 215 krooni. Hageja on esitanud kulutuste nimekirja ning kulutuste summad, kuid ei ole kulutuste tegemise kohta esitanud ühtegi tõendit, va Kuressaare Linnavalitsuse arved lasteaia toiduraha ja kohatasu maksmise kohta, mida kostja ei vaidlusta ning mille kostja peab vajalikuks ja põhjendatud kulutuseks. Kostja ei vaidlusta hageja poolt märgitud järgmisi kulutusi: toidule 1 500 krooni; riietele 400 krooni; jalanõudele 430 krooni; transpordile 300 krooni; teatripiletitele jmt 40 krooni; spordivahenditele 125 krooni. Kostja vaidlustab alljärgnevad hageja poolt märgitud kulutused: Mähkmetele 220 krooni kuus. C C A saab 27.09.
  4. a kolme aastaseks ning on ebatõenäoline, et nii vana laps vajab mähkmeid. Eluasemele 650 krooni kuus. Kostja vaidlustab kulutuse kaabeltelevisioonile 99 krooni kuus, kuna kaabeltelevisioon ei saa olla peaaegu kolme aastase lapse huvides. Tegemist on hageja enda huvides kulutusega ning kostja ei ole kohustatud seda tasuma. Seega tuleb 650 kroonilt maha arvata 99 krooni. Lapsehoiukulu, st lapsehoidjale makstav tasu 100 kr/t, 10 tunni eest 1000 krooni kuus. Hageja ei ole tõendanud, et C C Ail on lapsehoidja ning lapsehoidjale makstud tasu suurust. Kostja peab vajalikuks märkida, et ta on alati valmis ise C C Ai hoidma ning arvestades vanemate sissetulekut ei ole mingil juhul võimalik lapsehoidjat palgata, mistõttu on kulutused lapsehoidjale ühes kuus 1000 krooni ilmselgelt ülearused ega ole ka lapse vajadustest lähtuv. Seega tuleb 1000 krooni kulutustest maha arvata. • Ravimitele, hügieenitarvetele 250 krooni kuus. Hageja ei ole tõendanud eelnimetatud kulutuste tegemist. Kostjale teadaolevalt on C C A terve laps ning kulutused ravimitele 8 ning hügieenitarvetele ei saa olla 250 krooni kuus. Kostjal, kui täiskasvanud inimesel ei kulu ka kuus nii palju ravimitele ja hügieenitarvetele. Kostja hinnangul on põhjendatud summa kuus ravimitele ja hügieenitarvetele 60 krooni. Seega tuleb 250 kroonist maha arvata 190 krooni. • Mänguasjadele ja raamatutele 400 krooni kuus. Kostja hinnangul ei ole lapsel vaja saada igas kuus uusi mänguasju ja raamatuid. Kolme aastane laps ei oska veel lugedagi. Ka on kaheldav, kas lapsele ikka kulutatakse aastas 4 800 krooni selleks, et osta talle mänguasju ja raamatuid, seda enam, et tema vanemate rahaline olukord seda ei võimalda. Kostja hinnangul on põhjendatud summa eelnimetatud kulutustele 100 krooni kuus. Seega tuleb 400 kroonist maha arvata 300 krooni. • Mööbli soetamiseks 200 krooni kuus. Kostjale teadaolevalt on lapsel olemas kogu vajalik mööbel ning eelnimetatud kulutus ei ole vajalik ega põhjendatud. Seega tuleb 200 krooni kulutustest maha arvata. Tulenevalt eeltoodust kulub kostja hinnangul lapse ülalpidamiseks ühes kuus 4 176 krooni, mis kostja ülalpidamise kohustuseks teeks 2 088 krooni kuus. 1.
  5. Esinevad kaalukad põhjused, mis on aluseks kostja vabastamiseks C C Ai ülalpidamise kohustusest. Kostja hinnangul on antud juhul oluline arvestada asjaoluga, et kostja lapsi ei soovinud, milline asjaolu oli ka hagejale teada. Hagejale oli muu hulgas teada ka see, et kostjal on eelmisest abielust kaks alaealist last ning nende ülalpidamise kohustus ning ka see, et kostjal ei ole võimalik ülal pidada veel ühte last. Pooltel oli kokkuleppe, et nende suhtest lapsi ei sünni. Hageja kinnitas kostjale, et ta kasutab rasestumisvastaseid vahendeid, mida, nagu hiljem selgus, hageja siiski ei teinud. Kostja hinnangul on hageja kuritarvitanud kostja usaldust hageja vastu ega ole arvestanud kostja sooviga, mitte saada rohkem lapsi. Kostja on seisukohal, arvestades tänapäeva meditsiinilisi võimalusi rasedusest hoidumiseks, et nö kogemata rasestuda on peaaegu võimatu. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et lapse saamise otsus oli hageja, mitte kostja otsus. Hageja soovis ja otsustas pärast rasestumist lapse sünnitada. Kostja küll avaldas teistsugust seisukohta, kuid hageja sellega ei arvestanud. Kostja on küll seisukohal, et igal naisel on õigus ise otsustada, kas ta sünnitab lapse või mitte ning kolmandatel isikutel sh mehel ei ole selles osas moraalset õigust naist suunata või mõjutada, kuid igal juhul peab naine sellise otsuse vastuvõtmisel arvestama, millisesse olukorda laps sünnib. Kui naine ei ole lapse isaga abielus ning mees on olnud lapse sünni vastu ning see asjaolu on kogu suhte vältel olnud asjaosalistele teada, siis peab naine arvestama võimalusega, et ta kasvatab last üksinda sh peab last ise oma vahendite arvel ülal. Fakt, et mees on lapse bioloogiline isa ei saa olla automaatselt ümberlükkamatuks argumendiks lapse ülalpidamise kohustuse tekkimiseks mehel. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et esinevad kaalukad põhjused kostja vabastamiseks lapse ülalpidamise kohustusest. Juhul, kui kohus leiab siiski, et kostja on kohustatud last ülal pidama, siis tuleb kohtul elatise suuruse määramisel ning väljamõistmisel arvestada järgmiste asjaoludega: (I) kostja sissetulek ei võimalda tasuda lapsele igakuist elatist 4000 krooni; (II) kostja ülalpidamisel on eelmisest abielust sündinud kaks alaealist last; (IH) pooltel oli kokkulepe, et nende suhtest lapsi ei sünni; (IV) hageja sissetulek ning varaline seisund võimaldab tal pidada last ülal suuremas ulatuses, kui kostja; (V) hageja ülalpidamisel on vaid üks laps. 9 Seega kui kohus leiab, et kostjalt kuulub C C Ai kasuks välja mõistmisele igakuine elatis, siis arvestades eeltoodut ei ole alust ega ka võimalik mõista kostjalt välja suurem elatis, kui kostja on seni tasunud, ehk siis väljamõistmisele kuuluks 1 000 krooni igas kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse § 42 lõige 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtule tõendina esitatud sünnitunnistuse /t.l. 6/ kohaselt on A A’il sündinud Kuressaare linnas poeg C C A. Sünd registreeriti
  6. septembril 2005 Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, akt nr.
  7. Sünniakti on lapse isana märgitud M A. Peale DNA ekspertiisi tulemuste saamist puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja poeg C C A põlvneb kostjast M Aist. Kostja on selle nõude sisuliselt omaks võtnud ja kinnitas kohtuistungil, et ei vaidle sellele vastu. Kuna DNA ekspertiis /t.l. 59-61/on samuti kinnitanud, et M A on C C Ai bioloogiline isa 99,99999991 % tõenäosusega, ei pea kohus vajalikuks nõude rahuldamist põhjalikumalt põhjendada ja leiab, et nõue põlvnemise tuvastamiseks kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende ühine laps elab ema e. hageja juures. Kostja lapse ülalpidamisest regulaarselt ja vajalikus ulatuses osa ei võta. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja maksnud hagejale kahe aasta jooksul üheksal korral, summas a 1000 krooni. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist seaduses ettenähtud suuruses, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud, vaatamata sellele, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamises. Kostja on vaielnud kohustusele last ülal pidada vastu põhjusel, et ei ole last soovinud ja seetõttu ei peaks talle panema ka kohustust last ülal pidada. Kohus sellega ei nõustu-Perekonnaseaduse § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest. Seega tuleneb ka ülalpidamiskohustus (PerS § 60) põlvnemisest. Kas vanem last soovis või mitte, ei oma sealjuures tähtsust. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse
  8. detsembri
  9. a määrus nr. 254 kehtestas kuupalga alammääraks alates 10
  10. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Hageja on hinnanud lapse ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 6215 krooni. Selle summa hulka on arvestatud kulutused: 1 toidule 1500 krooni (keskmiselt 30 päeva kuus, 50 krooni päevas); 2 mähkmetele 220 krooni; 3 eluasemele 650 kr (sh korteri hooldustasu ja kommunaalkulud, kulutused elektrile, kaabeltelevisioonile 99 kr); 4 lasteaiamaks ja lasteaia toiduraha tasumiseks 700 kr; 5 lapsehoiukulu, s.t lapsehoidjale makstav tasu 100 kr/t, 10 tunni eest 1000 kr; 6 ravimitele, hügieenitarvetele 250 kr; 7 riietele 400 kr; 8 jalanõudele 430 kr; 9 transpordile 300 kr; 10 mänguasjadele, raamatutele 400 kr; 11 teatripiletitele jmt 40 kr; 12 mööbli soetamiseks 200 kr; 13 spordivahendite soetamiseks 125 kr. Näiteks ostsin hiljuti lapsele jalgratta, mis maksis 3000 kr. Kostja vaidles vastu mähkmete soetamiseks vajalikule summale, samuti kaabeltelevisiooni vajadusele. Samuti ei nõustu kostja lapsehoidja tasuga summas 100 krooni tund ja ravimitele summas 250 krooni kuus, samuti mänguasjadele ja raamatutele summas 400 krooni ja mööblile summas 200 krooni kuus. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda küll kostja vastuväite kulutusele mähkmetele. Muus osas ei saa vastuväiteid lugeda põhjendatuks, sest lapse kasvades tema vajadused suurenevad ja ei saa pidada mõistlikuks, et hageja peaks, lähtudes lapse vajaduste muutumisest, pidevalt esitama uusi nõudeid elatise suurendamiseks. See tähendab, et kohus aktsepteerib lapse ülalpidamiseks vajaliku summana 6000 krooni kuus. Arvesse tuleb võtta, et elatist saav vanem peab maksma saadavalt elatiselt ka tulumaksu. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et elatise nõue summas 4000 krooni kuus on põhjendatud. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis hageja sissetulek esitatud dokumentide alusel on 3888 krooni kuus. Esitatud pangakonto /t.l. 12-24/ väljavõttest jääb mulje, et hagejal on siiski ka muid sissetulekuid, kuid need ei ole püsiva ja perioodilise iseloomuga. Alaliseks igakuuliseks sissetulekuks on 3888 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et hageja alaline sissetulek peab olema suurem, sest vastasel juhul ei suudaks ta lapse vajadusi sel määral rahuldada, kui arvestada, et kostja abi on piirdunud 1000 krooniste maksetega. A. A on korduvalt abi saanud oma emalt, mis vastupidi kinnitab, et tema enda sissetulek ei ole olnud piisav. Samas on see ilmselgelt olnud abiks lapse ülalpidamisel. Kostja väitel on tema sissetulek 6625 krooni kuus. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest /t.l.119-123/ nähtuvalt on kontole laekunud summadest võimalik järeldada, et kostja oma tegelikku kuusissetulekut kohtule ei avaldanud ja kostja tegelik sissetulek ületab oluliselt kostja poolt avaldatu (märgitud rahalised sissemaksed). See annab aluse põhjendatud kahtluseks, et kostja on oma tegeliku sissetuleku suurust varjanud ja püüab hoiduda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. 11 Kohus ei analüüsi eraldi kostja poolt esitatud hageja kinnisvara registriväljavõtteid. Mõlemad vanemad omavad kinnisvara ja arvestades neile kantud hüpoteekide suurusi, on võtnud endale miljonitesse ulatuvaid kohustusi. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Kohus lähtub põhimõttest, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Siinkohal tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et elatise maksmine ühele lapsele ei tohi halvendada teiste kostja poolt ülalpeetavate laste varalist kindlustatust. Samas on kohus veendunud, et kostja sissetulek võimaldab tal vajalikul määral ülal pidada kõiki kolme last. Ka on Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-21-07 olnud seisukohal, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist nõutud suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale tasuvamat töökohta, et oma lapsi vajalikul määral toetada. 4000 krooni maksmine elatisena ei ole kostja jaoks ülemäära koormav ega takista tal ülal pidamast ka teisi oma lapsi. Seetõttu rahuldab kohus hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja elatise hageja poolt nõutud summas alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmist summana 92% alampalgast ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder Märkused:
  11. Tallinna Ringkonnakohus 27.04.2009 otsustas: 1.1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.10.2008 otsus osaliselt elatise väljamõistmise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. 1.2.Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 1.3.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  12. Riigikohus jättis oma 07.09.2009 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.