2-08-16830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2008. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1683

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja 2

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS §-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94, 100, 101 lg 1 p-de 1 ja 6, 113 lg 1 ja 208 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ostumüügilepingu järgne põhivõlgnevus 10 588 krooni 17 senti ja viivis 11 833 krooni 29 senti ning viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni lepingus ettenähtud määras. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1 000 krooni ja tasu õigusabi eest 5 310 krooni /tl 2425/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 3 tundi tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 4 500 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % s.o 810 krooni. Õigusabikulud kokku on seega 5 310 krooni.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 5 310 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 5 310 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest Kohtunik 3