alusel palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt võlg 1180.31 krooni ja viivised 1179.31 krooni; 2) Välja mõista kostjalt kohtukulud sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 2500 krooni; 3) Välja mõista kostjalt riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse esitamise eest. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 42-43, 48/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Vastavalt maakohtu 15.08.2008.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS EMT hagiavaldus A L vastu võla ja viivise nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 42-43/. Vastavalt
§-le 317 lg-le 5 loetakse 2 2-08-16790 dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 02.09.2008.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 02.10.2008.a. /t.l. 48/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 alusel viivist. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv kokku 600 (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse esitamise eest summas 250 krooni, riigilõiv hagilt summas 250 krooni, riigilõiv Ametlikes Teadaannetes väljavõtte avaldamise eest 100 krooni) ja õigusabitasu 2500 krooni.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv kokku 600 krooni ja õigusabitasu 2500 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel
§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.