Tsiviilasi nr 2-07-21550 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.oktoober 2007a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Ts

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid hagejale teadaoleval elukoha aadressil. Menetlusdokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja elu- ja asukoha teadasaamiseks kasutati kõiki

s ettenähtud viise. Registrijärgses asukohas (tl.28) ei olnud võimalik menetlusdokumente

§ 323, § 326 korras üle anda.

Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjale edastati hagiavaldus ja ta kutsuti kohtusse

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb

§ 317lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks.

Kostja kohtuistungile 20.septembril 2007 ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta, hagi rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt, millest 250 krooni riigilõiv hagilt, 100 krooni riigilõiv kutse avaldamiselt Ametlikes Teadaannetes(tl.34) ja 870,56 krooni õigusabikulud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 413

lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.16) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg.

1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.
2. tl.17). Selle alusel on arvutatud viivis. Üldtingimuste p.4.1.4 (tl.16) järgi kohustus teenuste kasutaja informeerima EMT-d oma aadressi ja kontaktandmete muutumisest ja esitama uued andmed. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1998, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse , ostja kohustub…maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse 2

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 174

lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, AT-s avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 870,56 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3,

§ 138

lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 3