← Eesti

2-07-21301/3

Obsah (14)§ 415§ 416§ 394§ 322§ 410§ 444§ 413§ 367§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177§ 138

Tsiviilasi nr 2-07-21301 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Koopia (TAGASELJAOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007.a Jõgeva kohtumaja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Hansapank esitas 20.06.2007.a kohtule hagiavalduse Axxxx Gxxxxxxxx vastu võlgnevuse 33557,95 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 393, kohustades teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 20.

juuliks 2007.a. Hagimaterjalid on 22.06.2007.a vastu võetud kostja ema Lxxxx Gxxxxxxxx poolt.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kättetoimetatuks.

Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. 31.08.2007.a kostjale väljastatud kohtukutse, milles on kostjale selgitatud kohtuistungilt puudumise tagajärgi, on 01.09.2007.a vastu võetud kostja isa Axxxxx Gxxxxxxxx poolt.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus kutse kättetoimetatuks.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ta ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. 01.10.2007.a kohtule esitatud avalduses jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub asi kostja mitteilmumisel lahendada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 413

lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 22.01.2005.a käenduseta väikelaenu lepingu nr 05-017982-VL ning 12.08.2005.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 05-172160-EG. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 12.02.2008, kuid kostja ei asunud lepingukohaselt laenu tagasi maksma. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja 2

(4)sama kvaliteediga. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole tagastanud hagejale laenusummat ega maksnud intresse. Tagastamata laenusumma mõlema lepingu järgi kokku koos intresside ja viivistega seisuga 20.06.2007 on 33557.95 krooni. VÕS § 94 ja § 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt

§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel

§ 138

lg 2; § 139; § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 410; § 413 lg 1, 2; § 435; § 436; § 444 lg 1; § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397, § 401 lg 1. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.