) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Lepingu järgi kohustatud isik - Exxxxxx Jxxxxx - jättis lepingus ettenähtud maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Vastavalt
lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Võlgnik Exxxxxx Jxxxxx suri, jõudmata täita lepingus ettenähtud maksekohustust. Vaidlustamata asjaoluna tegi kohus kindlaks, et tema vara pärisid ja võtsid vastu võrdsetes mõttelistes osades Exxx Jxxxxx ja ExxxJxxxx. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läksid pärandi vastuvõtmisega Exxxxxx Jxxxxxx kohustused üle Exxx Jxxxxxxxx ja Exx Jxxxxxxx. Exxxxxx Jxxxxxxxpärija Exx Jxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Tema pärijaks on Exxx Jxxxx, kes astus menetlusse Exx Jxxxxi üldõigusjärglasena. Üldjuhul vastavalt PärS § 141 lg-le 2 vastutavad pärijad pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees solidaarselt. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul aga kostjate solidaarvastutus elektrienergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse eest arvestades võlasuhte olemust põhjendatud. Kostja Exxx Jxxxxx sõnul on elektrienergiat, mille eest on võlgnevus, tegelikult tarbinud kostja Exxx Jxxxxx. Exxx Jxxxxx väitel elas elektrienergia tarbimiskohas (Exxxxxx Jxxxxxxxxxkuulunud elamus asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Exxx Jxxxxx. Hiljem üüris ta korterit välja. Exxx Jxxxxx jättis tarbitud elektrienergia eest tasumata. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad öeldut. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et Exxx Jxxxxx on 02.02.2006.a. sõlminud Eesti Energia AS-iga võrgu ja elektrilepingu (tl.8-9) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva elamule võrguteenuste ostmiseks. Samal kuupäeval 02.02.2006.a. on ExxxJxxxxx sõlminud Eesti Energia AS-iga võla tasumise kokkuleppe (tl.10-11). Nimetatud dokumendis kinnitab Exxx Jxxxxx kui tarbija, et võlgneb võrguettevõtjale Eesti Energia AS-ile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva 4 tarbimiskoha seisuga 02.02.2006.a. 7951,90 krooni. Sisuliselt on tegemist võlatunnistusega võlaõigusseaduse § 30 lg 1 kohaselt, millega Exxx Jxxxxx tunnistab kohustuse olemasolu hageja ees. Selle põhjal võib järeldada, et elektrienergiat, mille eest tasumist hageja nõuab, on tegelikult tarbinud Exxx Jxxxxx. Ta on seda tunnistanud ja kohustunud ka tarbitu eest tasuma 7951.90 krooni. Hagejal ei ole õnnestunud temalt võlgnevust sisse nõuda. Kohtu hinnangul ei põhjenda see nõudeõigust kaaspärija ExxxJxxxxx ja tema õigusjärglase Exxx Jxxxxx vastu. Exxx Jxxxxx on tunnistanud oma võlgnevust Eesti Energia AS-i ees ja seega on kohustatud isik piiritletav ning solidaarvastutuse kohaldamine põhjendamata. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus võlanõude üksnes Exxx Jxxxxxx kahjuks. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla tasumisega viivitamise eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Exxx Jxxxxx on tarbitud elektrienergia eest tasumisega viivitanud.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist seadusega ettenähtud määras, mis on õigustatud.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule 0,06 % tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist 2142,24 krooni. Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõuet põhjendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, mis sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud kostja Exxx Jxxxxxx kanda. Hagi läbivaatamata jäetud osas jäävad hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.