2-07-20471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 6.juuli 2007.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-20471 Tsiviilasi T.S. kaebus kohtutäitur Igor Prigoda 0

§ 12sätestab täitedokumendi jõustumismärke.

Eelpoolnimetatud sättest nähtub, et jõustumismärget ei lisata üksnes viivitamata täitmisele kuuluvale kohtuotsusele. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2006.a. kohtuotsus nr. 3-05-1376 ei kuulu sellise kohtulahendi hulka. 1 2-07-20471 Kaebuse esitajale kohtutäituri poolt täitmisteatele lisatud täitedokumentidel puuduvad eranditult jõustumismärked. Seega puudus kohtutäituril nimetatud dokumentide alusel, kus pole jõustumismärget õiguslik alus täitemenetluse alustamiseks 17.aprillil 2007.a. täiteasjas nr. 132/2007/

1. Oma 03.mai 2007.a. otsuses täiteasjas 132/2007/321 (mille kaebuse esitaja sai kätte 19.mail 2007.a.) Haapsalu kohtutäituri asendaja Igor Prigoda viitab asjaolule, et on nimetatud kohtuotsuse jõustumist kontrollinud avalike kohtulahendite registrist 17.04.2007.a., s.o täitedokumendi täitmisele võtmisel. Kahjuks pole kaebuse esitajal olnud võimalik nimetatud asjaolu tuvastada, et lahendi jõusolek on kontrollitud avalikust registrist, kuna talle ei ole saadetud täitmisteatele lisatud dokumentidele ega ka 03.05.2007.a. tehtud täituri otsusele registrist väljavõtet. Kui täitur on tõesti sellisel viisil otsuse jõusolekut kontrollinud, siis tekib küsimus, miks pole tema poolt nimetatud asjaolu fikseeritud täitmisteatele lisatud täitedokumentides. Ka 03.05.2007.a. otsuses täiteasjas nr. 132/2007/321 pole täitur avalike kohtulahendite registri päringu väljavõtet lisanud. Samuti pole täitur oma otsuses selgitanud võlgnikule edasikaebamise korda ja tähtaegu. Kaebuse esitaja pole ka nõus vabatahtliku täitmise tähtajaga, milleks on 17.04.2007.a. 10 päeva, mis on täitemenetluses minimaalne. Kuna tegemist on temale suure summaga, siis võiks ka vabatahtliku täitmise tähtaeg olla pikem. Kuna täitemenetlus on algatatud menetlusnorme rikkudes ja 03.05.2007.a. otsus täiteasjas ei ole piisavalt argumenteeritud ja tõendamist pole leidnud jõustumismärke kontrollimine täituri poolt, siis palub T.S. tühistada Haapsalu kohtutäituri asendaja Igor Prigoda poolt 03.05.2007.a. tehtud otsus täiteasjas nr. 32/2007/
2. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
3. Täitur ei nõustu T.S.’iga selles, et täituril puudus õiguslik alus täitemenetluse algatamiseks 17.04.2007 a. täiteasjas nr. 132/2007/321, kuna täitedokumendil puudus jõustumismärge. Oma seisukohta põhjendab ta alljärgnevalt: 2.l. Täituri töö aluseks on Täitemenetluse seadustik ja seega on täituril kohustus kontrollida igat menetluse aluseks olevat dokumenti. Tutvudes sissenõudja V.T. poolt esitatud täitedokumentidega tegi täitur kindlaks, et Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2006 a. kohtuotsus nr.3-05-1376 on jõustunud 08.03.2007.a. Esiteks on seda võimalik kontrollida Avalike kohtulahendite registrist, mis on avalik ja mida saab teha ka T.S. Teiseks on kohus 30.03.2007 a. kohtumääruses haldusasjas nr. 3-05-1376 märkinud, et antud kohtuotsus on 08.03.2007 a. jõustunud. Kaebuse esitamisel teadis T.S., et Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2006 a. kohtuotsus nr.3-05-1376 on jõustunud 08.03.2007 a. ja seda ei ole vaidlustatud. Registri väljavõtet ei ole täitedokumentidele lisatud põhjusel, et register on avalik ja nii on see ka võlgnikule odavam ning hoiab kokku täitekulusid. 2.
4. T.S. on oma kaebuses püüdnud selgitada/avada viivitamata täitmise mõistet ja selgitanud, et kuna antud kohtulahendil puudus jõustumismärge, siis ei kuulu eespoolnimetatud kohtulahend selliste lahendite huikaja seepärast puudus täituril õiguslik alus täitemenetluse algatamiseks. T.S. viidates

§ 12

lg.l jätab tähelepanuta, et

§12

lg-s 3 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võib võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Avalike kohtulahendite register on just selline avalik register, kust saab kontrollida kohtuotsuse jõustumismärget. Selline avalik register vähendab bürokraatlikku asjaajamist ning aitab kaasa kiiremale menetlusele. 2 2-07-20471 Viivitamata täitmise mõiste sisu on hoopis teise iseloomuga, kui seda mõistab T.S. Täitur ei ole seda saanud T.S.´ile ka selgitada, kuna võlgnik ei ole käinud ei täituri vastuvõtul ega otsinud teist võimalust, et oma täiteasjade täitmist täituriga arutada. 2.3. Täitur selgitab kohtule, et T.S. ei ole pöördunud täituri poole taotlusega pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega. Samuti ei ole T.S. asunud vabatahtlikult tasuma sissenõudja nõuet ja on allutatud sundtäitmisele, olenemata sellest, et jõustunud kohtuotsusest on möödunud üle kolme kuu ja aega vabatahtlikuks täitmiseks on olnud piisavalt. 2.4. Täitur on menetlenud T.S. kaebust

§ 217kohaselt.

2.5.

§ 218sätestab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamise korra.

Täitur postitas T.S. kaebuse läbivaatamise otsuse 08.05.2007 a. T.S. ütluse kohaselt sai ta täituri otsuse kätte 19.05.2007 a. T.S. esitas Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale 29.05.2007 a. 2.

1. Kohtul on õigus trahvida täitemenetluse osalist, kes takistab täitemenetlust. Lähtudes eelöeldust palub täitur jätta Haapsalu ja Kärdla kohtutäituri asendaja Igor Prigoda 03.05.2007 a. otsus täiteasjas nr. 132/2007/321 muutmata ja lahendada asi kirjalikus menetluses. ASJAST PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2. Asjast puudutatud isik (sissenõudja) V.T. ei ole kohtule oma seisukohta kaebuse osas esitanud /t.l. 44-45/. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu T.S.’iga selles, et kohtutäituril puudus õiguslik alus täitemenetluse algatamiseks täiteasjas nr. 132/2007/321, kuna täitedokumendil puudus jõustumismärge. Täitemenetluse seadustiku (

) § 2 lg 1 p 2 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest, milleks on muuhulgas ka halduskohtu jõustunud otsus ja määrus menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;

§ 12

lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata.

§ 12

lg 3 sätestab, et

§ 12

lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võib võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Justiitsminister võib kehtestada täpsemad nõuded täitedokumentide jõustumise muul viisil kontrollimiseks. Täitetoimiku nr 132/2007/321 materjalidest nähtuvalt Tartu Halduskohtu 17.04.2006.a. kohtuotsusega mõisteti T.S.’ilt V.T. kasuks välja kahju hüvitisena 25 000 kr ja kohtukulude katteks 2166 kr. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2006.a. otsusega T.S. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2006.a. otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis T.S.’lt V.T. kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 7800 krooni. Riigikohus jättis 8.03.2007.a. määrusega T.S. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Halduskohtu 17.04.2006 otsus 8.03.2007.a. Tartu Halduskohtu 20.03.2007.a. määrusega, mis jõustus 30.03.2007) parandati ebatäpsus 17.04.2006.a. kohtuotsuses ja lisati kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 ja 3 menetlusosaliste isikukoodid /t.l. 17-25/. 3 2-07-20471 Nimetatud kohtulahendid võttis kohtutäitur I.Prigoda täitmisele 15.04.2007.a. esitatud V.T. täitmisavalduse alusel /t.l.16/. Kohtutäituri kinnitusel kontrollis ta nimetatud kohtulahendite jõustumist avalikust kohtulahendite registrist vastavalt

§ 12lg-le 3, mida kinnitab ka täitetoimikus olev kirjalik väljavõte registrist /t.l.

26/. Kohus leiab, et seega kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse reegleid ega täitedokumente menetlusse võtnud

nõudeid rikkudes. R.Undrest kohtunik 4