Obsah (4)

§ 86§ 143§ 79§ 84

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 18.detsembril 2007 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-20452 Hagi ese Menetluso

§ 86p. 6 alusel.

Seetõttu leiab kostja, et tegemist on töölepingust tuleneva vaidlusega ja kohaldamisele kuulub EV Töölepinguseaduse ja Individuaalse töövaidlus lahendamise seaduse sätted ja mitte võlaõigusseadus. ITLS § 6 lg. 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud.

§ 143lg.

1 sätestab töövaidlusorganisse pöördumise tähtaja, mille kohaselt sama seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöördud töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või pidid teada saama oma õiguste rikkumisest. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud oma nõuded, kui tal need olid, esitama S Si vastu hiljemalt 28.oktoobril 2006. Hagi esitati kohtule 28.mail 2007. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja tunnistab, et esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel 24.juulil 2006 soovides töölepingut lõpetada 01.augustist 2006.

§ 79lg.

1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt kuu ette. Kui töötaja esitab avalduse töölepingu lõpetamiseks, kuid lahkub töölt enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja möödumist, on tööandjal võimalik valida töölepingu lõpetamise kahe aluse vahel- 1. lõpetada tööleping töötaja algatusel ja nõuda vastavalt

§ 84lg.

2 töötajalt hüvitist tema keskmise päevapalga ulatuses etteteatamistähtajast puudujääva iga tööpäeva eest või 2. lõpetada tööleping töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu

§ 86p. 6 alusel.

Hageja tööandjana valis viimase. Sellise aluse valikul pidi hageja teadma, et tal ei ole õigust nõuda kostjalt hüvitist ja ammugi mitte olematut kahju. Töölepingu lõpetamisel

§ 86P. 6 järgi oli tööandja enda mure oma firma töö edasine korraldamine.

Kui kiiresti hageja uue töötaja leiab, on tema probleem. Kostja ei tunnista ka kahju nõuet summas 250 krooni, mis on seotud parooli vahetusega. Üks kompleks võtmeid oli hageja käes ja seega oli tal tagatud juurdepääs kontorisse. Asjaolu, et hageja peale töötaja töölt vallandamist vahetas parooli, oli tema õigus, millega ei kaasne vallandatud töötaja kohustust maksta parooli vahetuse eest. TööK § 125 lg. 1 kohaselt kannab töötaja vastutust vaid otsese tegeliku kahju olemasolu korral. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju :

1. kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,
2. kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Töötaja varalise vastutuse ja kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peavad esinema üheaegselt kõik järgmised tingimused:
3. otsese tegeliku kahju olemasolu
4. kahju tekitamise õigusvastasus
5. põhjuslik seos tekitatud kahju ja töötaja tegevuse või tegevusetuse vahel
6. töötaja süü kahju tekitamises Käesoleval juhul ei esine kostja varalise vastutuse kohaldamise aluseid. Samuti on nõue aegunud. Arvestades eeltoodut palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt hagi õigusliku alusena toodud VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja on nõude rajanud asjaolule, et kostja lahkus töölt
7. juulil 2007.a. omavoliliselt ja kuna alates nimetatud päevast kuni
8. augustini 2006 oli hageja kontor Haapsalus suletud ja töötegevus peatatud, jäi hagejal saamata tulu 5075.- krooni. See tähendab, et hageja on nõude esitanud kahjule, mis tekkis kostjapoolsete töölepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega seoses. Kohtu hinnangul ei ole selline käsitlus põhjendatud. Kostja oli
10. 2006 esitanud hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel alates
11. augustist 2006.a.. Kostja ei ilmunud tööle
12. juulist 2006 ja sellest päevast vallandati ta

§ 86p. 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise eest.

Kostja vaidlustas enda vallandamise töövaidluskomisjonis, nõudes ühtlasi juulikuu töötasu väljamõistmist hagejalt. Töövaidluskomisjon oma

1. oktoobri 2006.a. otsusega /t.l. 11/jättis töötaja avalduse rahuldamata, kuid mõistis hagejalt välja juulikuu töötasu 5429.- krooni ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest summas 4367.- krooni. Hageja vastunõuet sel ajal ei esitanud ja kohtu hinnangul ei ole sellise nõude esitamine ka põhjendatud. Kostja vabastati töölt
2. juulil 2006 ja sellest alates puudus tal endapoolsete kohustuste täitmiseks igasugune võimalus üldse. Seetõttu ei saa tema töölt puudumist seostada ka hagejal saamata jäänud tuluga ajavahemikus
3. juuli kuni
4. august 2006, sest uue töötaja leidmine, nagu seda märkis kostja, oli siis juba hageja probleem. Sel ajal ei sõltunud hageja kontori lahtiolek enam kuidagi kostja tegevusest. Seega puudus tal võimalus mõjutada hageja poolt tulu saamist e. teisisõnu ei olnud tal võimalik nn kahju tekkimise vältimiseks. Tegelikult ei saa sel ajavahemikul rääkida kostja puudumisest töölt, sest tööleping temaga oli lõpetatud. Hagejal lihtsalt puudus töötaja Haapsalu kontoris. Kui varasemalt käisid vastavalt vajadusele Haapsalus asuvas kontoris töötavat töötajat asendamas Tallinna kontori töötajad, siis kostja lahkumise järel seda võimalust ei leitud. Uue töötaja leidmine sõltus aga täielikult tööandjast, e. hagejast. Kostja oli teavitanud hagejat juba varasemalt, et soovib töölepingu lõpetada alates
5. augustist 2006 ja puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks sellest keeldunud. See tähendab, et hageja pidi alates kostja lahkumisavalduse saamisest asuma otsima talle asendajat ja asjaolu, et hageja ei suutnud pikka aega leida kostja asemele uut töötajat, ei saa olla kostja vastutusele võtmise ja temalt mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks. Mis puutub paroolivahetusega tekkinud kulutusse summas 250.- krooni, siis selle väljamõistmist kostjalt ei pea kohus põhjendatuks. Seoses töötaja vahetumisega tuli parool igal juhul vahetada ja selleks tehtud kulutuste väljamõistmine kostjalt on täiesti põhjendamata ja alusetu. Võtmed, millega kontorisse siseneda olid kostjal olemas. Kuna hageja on oma nõuet põhjendanud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega kostja poolt, siis ITLS § 6 lg. 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud.

§ 143lg.

1 sätestab töövaidlusorganisse pöördumise tähtaja, mille kohaselt sama seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöördud töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või pidid teada saama oma õiguste rikkumisest. Seega tulnuks nõue esitada hiljemalt

1. novembril
2. Hageja esitas oma nõude
3. mail
4. e. peale seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ja nõue on sisuliselt ka aegunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus kohtukulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder