lg.2 järgi „Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga“. Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara koosseisu üle- ühisvaraks on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda tõendavad akt nr . 35 (tl.7-8) korteri omandamise kohta 10.mail 1993 tööosaku arvel ja avaldus (tl.9) tööosakute andmiseks korteri xxxxxxxxxx ostuks. Korteriomand kantud kinnistusraamatusse 01.07.2002. Poolte abielu on sõlmitud 19.04.1991 (tl.5) ja lahutatud 12.06.1995 (tl.6). Seega on registrisse kandmisele kuuluv vallasasi soetatud abielusuhete kestmise ajal. Ei ole vaidlust selle üle, et korter vallasasjana oli poolte ühisvara ja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa
Selliselt soetatud kinnisasi tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks. 3 Ühisvaraks oleva korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda 150000 krooni. Hageja kinnitusel on korteriomandi väärtus just selline. Kostja ei ole teistsugust hinda teatanud ega tõendanud, ehkki selleks on antud kohtuistungitevaheline aeg. Seega tuleb lugeda ühisvara väärtuseks 150000 krooni.
Pooled ei ole esitanud sellest seadusesättest erinevaid seisukohti. Seega tuleb hageja ja kostja osad ühisvaras lugeda võrdseks. Pooled on ühetaolisel seisukohal selles, et ühisvaraks oleva korteriomandi jätmine kaasomandisse ei ole õigustatud. Hageja taotleb korteriomandi jätmist kostja omandisse ja kostja kohtuistungil nõustus sellega.
lg 3 näeb ette, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohtustena.
lg.4 sätestab: kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega tuleb ühisvaraks olev korteriomand jätta kostja ainuomandisse ja hagejale tuleb omandi kaotamise eest määrata hüvitus. Kuna poolte osad ühisvaras on võrdsed, tuleb hüvitus määrata summas, mis võrdub poolega korteriomandi väärtusest, s.o. summas 75000 krooni. Hageja ei soovi hüvitise väljamaksmise täpsustamist kohtulahendis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 163 lg.2 sätestab menetluskulude jaotuse olukorras, kus pool kompromissiga ei nõustunud.
lg.3 järgi jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, kinnisasja puhul notariaalselt (lg.4). Käesoleval juhul puudusid takistused ühisvara jagamiseks poolte vahel kohtuväliselt, kuna sisulised vaidlused ühisvara jagamisel puudusid. Ehkki kostja esitas hagi vaidlustuse, jäi see sisutuks ja tõendamata. Seega olnuks ühisvaraks olnud kinnisasja jagamiseks piisav vastava notariaalse lepingu sõlmimine kohtuväliselt. Käesoleval juhul on hagi rahuldamisega lõppenud menetlus alanud, toimunud ja kompromiss on jäänud sõlmimata kostja vastuseisu tõttu. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude jaotamisel tuleb TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust kõrvale kalduda ning lg 2 rakendada. Seetõttu tuleb kostja kanda panna TsMS § 190 lg.41 alusel hagejale osutatud riigi õigusabi kulu. TsMS § 190 lg.2 teise lause alusel tuleb kostja kanda panna ka riigilõiv, mille tasumisest on hageja vabastatud- 3000 krooni. Hageja on seni tasunud riigilõivu 1000 krooni (tl.20). Selle kulu jätab kohus hageja enda kanda, kuna 4 riigilõiv ja notaritasu tulnuks kanda ka asja kohtuvälisel menetlemisel (kinnisasja jagamisel notariaalse lepingu sõlmimisega). Riigi õigusabi andnud vandeadvokaat I.Kütt (tl.11-12) on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks kokku 16 pooltunni eest 3360 krooni, koos käibemaksuga 3964.80 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr . 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, on esindaja taotlenud tasu 3360 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Esindaja tasu summa 3964.80 krooni (mille hulgas käibemaks) tuleb määrata. Kohtunik Ü.Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.