← Eesti

2-10-38778/20

Obsah (4)§ 143§ 67§ 66§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar, Kohtuistungisekretär Merje Raudla Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2011.a. Tsiviilasja number 2-10-38

§ 143alusel lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist.

Lapsega suhtlemise osas saavutasid pooled aga menetluse kestel omavahelise kokkuleppe vormistades selle kirjaliku kompromissleppena. Kostja seisukoht Kostja abielulahutusele vastu ei vaidle, soovib ja taotleb samuti lahutust. Kooselu taastamist hagejaga kostja ei pea enam võimalikuks. Kostja soovib ühise hooldusõiguse lõpetamist ja endale lapse ainuhooldusõigust ning kinnitab lapsega suhtlemise korra suhtes saavutatud kompromissi. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja seda juhul, kui abikaasad vaidlevad abielulahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§ 67kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

§ 66alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest.

A J ja M J on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja M J on koos lapsega kolinud elama Saaremaale. Kohus on andnud pooltele aega leppimiseks ja kooselu taastamiseks. Pooled ei ole kooselu taastanud ja seega ei ole leppimiseks antud aeg tulemust andnud. Eeltoodu alusel esinevad alused abielu lahutamiseks

§ 67alusel.

Poolte ühine alaealine laps elab kostja juures.

§ 137

lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgi vanemal õigus taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse lahendada ka abielulahutuse menetluses. Hageja on hagiavalduses ja kohtulikus menetluses soovinud ühise hooldusõiguse teostamise lõpetamist lapse suhtes ja täieliku hoolduseõiguse üleandmist kostjale. Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust, kostja soovib lapse hooldusõigust endale. Küll oli poolte vahel aga vaidlus lapsega suhtlemise korra üle (

§ 143). Menetluse käigus saavutasid aga pooled lapsega suhtlemise korra suhtes kompromissi, mille kohus 2

(2)kinnitas oma määrusega lõpetades selles osas menetluse. Vastavalt kohtu taotlusel poolte elukohajärgsetest omavalitsusorganitest-eestkosteasutustest antud arvamustele on Al ema juures kõik tingimused kasvamiseks ja elamiseks (tl.62). Seega ei ole lapse hooldusõiguse jätmine kostjale vastuolus lapse huvidega. Hagejal on võimalik lapsega suhelda ja lapsega suhtlemise kord on tagatud kohtu lahendiga-kompromissi kinnitava määrusega. TsMS § 164 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kristel Pedassaar Kohtunik 3
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.