Lapsega suhtlemise osas saavutasid pooled aga menetluse kestel omavahelise kokkuleppe vormistades selle kirjaliku kompromissleppena. Kostja seisukoht Kostja abielulahutusele vastu ei vaidle, soovib ja taotleb samuti lahutust. Kooselu taastamist hagejaga kostja ei pea enam võimalikuks. Kostja soovib ühise hooldusõiguse lõpetamist ja endale lapse ainuhooldusõigust ning kinnitab lapsega suhtlemise korra suhtes saavutatud kompromissi. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja seda juhul, kui abikaasad vaidlevad abielulahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
Abielusuhted on lõppenud, kui abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
A J ja M J on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja M J on koos lapsega kolinud elama Saaremaale. Kohus on andnud pooltele aega leppimiseks ja kooselu taastamiseks. Pooled ei ole kooselu taastanud ja seega ei ole leppimiseks antud aeg tulemust andnud. Eeltoodu alusel esinevad alused abielu lahutamiseks
Poolte ühine alaealine laps elab kostja juures.
lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgi vanemal õigus taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse lahendada ka abielulahutuse menetluses. Hageja on hagiavalduses ja kohtulikus menetluses soovinud ühise hooldusõiguse teostamise lõpetamist lapse suhtes ja täieliku hoolduseõiguse üleandmist kostjale. Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust, kostja soovib lapse hooldusõigust endale. Küll oli poolte vahel aga vaidlus lapsega suhtlemise korra üle (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.