Obsah (5)

§ 372§ 168§ 75§ 70§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2011.a., Pärnu Tsiviilasja number 2-10-38536 Tsiviilasi Swedbank AS hagi A.

§ 372lg 4.

Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS hagi A. K. vastu 108655.83 krooni nõudmiseks ning tagastada see esitajale. Menetluskulude jaotus Juhindudes

§ 168lg 1.

Jätta menetluskulud Swedbank AS enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui 1 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, milletegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

§ 75

lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati, lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus, lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kostja A. K. elukoht (rahvastikuregistri andmete järgi elukoht alates 13.07.2006.a.). Anna Kannelal Eestis elukoht puudub. Hagiavalduest selgub, et korteriomand (hageja poolt hagiavalduses märgitud kontaktaadress) on võla katteks müüdud. Hagiavaldus on esitatud 09.08.2010.a. ja kostja elukoha aadressiks on hageja poolt märgitud sama Soome aadress. Seega

§ 79

lg 1 alusel ei ole võimalik esitada hagi Pärnu Maakohtule, sest kostjal puudub elukoht Pärnu Maakohtu tööpiirkonnas. Poolte vahel on 28.07.2005.a. ja 26.11.2004.a. sõlmitud laenulepingud. Tegemist on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutega EL Nõukogu määruse nr 44/2001 mõttes.

§ 70

lg 4 kohaselt vastu on võetud Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse artikli 3 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-

1. jaos sätestatud korras. Antud juhul on tegemist tarbijalepingutega määruse
2. jao tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse. Asjas ei esine määruse art 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja 16 regulatsioonist. Laenulepingutes märgitut, et kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse lepingu sõlmimise järgne kohus, tuleb käsitleda VÕS § 42 lg 1 kohaselt teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena. VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigus kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Kohus leiab, et kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt tarbijast kostja peab osalema kohtumenetluses mitte oma elukohariigi kohtus, on kostjat ebamõislikult kahjustav ja seega tühine. Seega, arvestades eeltoodut ja seda, et kostja elukoht ei ole Eestis, siis asi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada hagejale. Kui kohus 2 keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Maili Tartu Kohtunik 3