Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising AS esitas 09.04.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hxxx Vxxxx vastu võlgnevuse 5688.82 krooni ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 07.07.2010a jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 05.08.2010a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Hxxx Vxxxx vastu, võlgnevuse 5688.82 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega hageja poolt näidatud erinevatele aadressidele, kus menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja taotles menetlusdokumentide avaldamist väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ja tasus riigilõivu 100 krooni (tl.35). Kohus selgitas kostja võimaliku asukoha Islandil ja edastas sinna menetlusdokumendid vastavalt
§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 30.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat
Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 18.09. 2010.a. vastu võetud( tl 29). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja väljaandes Ametlikud Teatajad avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni. 2
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Elion Esindus AS( reg.kood 10457261) ja Hxxx Vxxxx (edaspidi kostja) vahel 11.09.2006.a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 304/110792, mille esemeks oli sülearvuti HP Pavilion dv 5235EA, sülearvuti koot, hiir( tl 8). Eseme ostuhinnaks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 21 206.40 Eesti krooni( koos käibemaksuga), kostjal tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena vastavalt maksegraafikule iga kuu 15. kuupäevaks. Eseme ostuhinnalt tuli kostjal vastavalt maksegraafikule tasuda intressi 15,9% aastas tagastamata ostusummalt koos igakuise väljaostu osamaksega. Ego järelmaksu müügilepingu üldtingimuste II alajaotuse p 2.1 järgi müüb müüja ostjale kauba, ostja aga kohustub lepinguga sätestatud maksetähtpäevaks ja korras selle eest faktoorile( AS Hansa Liising Eesti) tasuma( tl 9). Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust, jättes alates 15.01.2009 tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Kostja on tasunud hagejale 15 949.05 krooni (tl.14). Hageja saatis kostjale 23.03.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkulepete sõlmimiseks. 27.04.2009 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Seisuga 15.07.2010 on kostja võlgnevus lepingu 304/110792 alusel kokku 5688.82 Eesti krooni, millest 4925.64 krooni põhiosa, intress 219.43 krooni (ajavahemiku 15.01.200915.04.2009 eest), menetlustasu 50 krooni, põhiosa viivis 493.75 krooni (ajavahemiku 27.04.2009-15.07.2010 eest). Elion Esindus AS ja kostja Hxxx Vxxxx vahel oli sõlmitud ostu- müügi leping, millest tulenevad müüja kohustused tuli täita Elion Eesti AS-l ja ostja kohustused tuli täita Hxxx Vxxxxxx AS-le Hansa Liising Eesti Elion Eesti AS ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud faktooringulepingu alusel. Et Hxxx Vxxxxxx on ostu-müügi lepingust tulenevad kohustused AS Hansa Liising Eesti ees, lepiti kokku Ego-järelmaksu müügilepingus (tl.8,9). VÕS § 208 lg.1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandiülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 lg.1 sätestab: faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või … VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on täitnud faktoorina müüja ees kohustuse ja tasunud kostja Hxxx Vxxxx eest Elion Esindus AS-le arvutikomplekti maksumuse. Sellega on hagejale läinud üle nõue kostja vastu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda AS-le Hansa Liising Eesti, mistõttu hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Tagaseljaotsus on
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni. Riigilõiv teadaande eest Ametlikes Teadannetes on tasutud 100 krooni 27.09.2010 maksekorraldusega nr . 63631 Rahandusministeeriumi kontole nr . 221023778606, viitenumber 2900078680(tl.35). Hageja menetluskulud kogusummas 1750 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti viivis menetluskuludelt
Riigilõiv teadaande eest Ametlikes Teadaannetes on ettenähtust rohkem tasutud ja teadaande esitamine ei olnud vajalik, mistõttu kuulub riigilõiv selles osas hagejale tagastamisele
lg.1 p.1 alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.