KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohus Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine 10. jaanuaril 2011. a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtu
§ 87mõistes ( on rikutud Pankr
S § 36 lg 6) on olemas kõik alused lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul ei teki TSüS § 84 lg 1 märgitud tühise tehingu alusel saadu tagastamise kohustust Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotivara arvel, kuna 100 000.- krooni üleandmine M.K.a poolt on tõendamata. Hagejal olemasolevate andmete põhjal on alust eeldada, et lepingu vormistamise tegelikuks eesmärgiks ei ole nõude loovutamine tavapärasel eesmärgil (loovutuse saajal rahalise hüve saamine) vaid mõju omandamine Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Juhul, kui selgub, et leping on vormistatud hiljem, kui 08.09.2009.a. tuleb esitada kuriteoteade nii Priit Toomjõe, kui M.K.´a suhtes, kuna mõlemad isikud on korduvalt esitanud valeandmeid nii Pärnu Maakohtule, Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile, kui hagejale. Antud tsiviilasjas peeti 03.11.2010.a. kohtu eelistung, kus kostja esindaja esitas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, kuna kostja soovis hagejaga kokkuleppele jõuda. Käesolevaks ajaks ( s.t. 26 päeva jooksul) ei ole kostja hagejaga kordagi kontakteerunud, ega teinud ka mingeid ettepanekuid kokkuleppe sõlmimiseks, millest võib järeldada, et edasilükkamise taotlus esitati vaid asja venitamise eesmärgil. Hageja lähtudes eeltoodust ning lähtudes PankrS § 109 lg 1; § 110 lg 1 p-d 2, 3; § 110 lg 2; § 118 lg 1, TSüS § 84 lg 1; § 87 , PankrS§ 36 lg 6 palub kohtul 1. Tunnistada kehtetuks Priit Toomjõe ja M.K.´a vahel 08.09.2009.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, kui võlausaldajate huve kahjustav , 3
(8)- või juhul, kui kohus leiab, et ei ole piisavalt tõendatud asjaolud, mis võimaldaksid tehingu kehtetuks tunnistamist eeltoodud alusel, tunnistada leping tühiseks kui seadusega vastuolus olev tehing.
- Kõik tekkivad menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile. Esitatud hagiavaldusega palub pankrotihaldur Andrus Õnnik tunnistada kehtetuks Priit Toomjõe ja minu vahel 08.09.2009.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping. Käesolevaga teatan, et ma ei võta hagiavaldust õigeks ega tunnista minu vastu suunatud nõuet. Esitatud hagiavalduses tugineb pankrotihaldur eelkõige järgmistele väidetele:
- Kuni käesoleva ajani pole võlgnik (s.o. Priit Toomjõe) pankrotihaldurit nõudeõiguse loovutamise lepingust teavitanud ega lepingut pankrotihaldurile esitanud. Samuti pole nõude loovutamist kajastatud Priit Toomjõe poolt 17.12.2009.a. antud võlgniku vandes.
- Nõudeõiguse loovutamise lepinguga on oluliselt kahjustatud Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate huve. Pankrotihalduri Andrus Õnnik’u arvates ei ole 60% laekunud summade jätmine minule mitte millegagi põhjendatud, kuna mina pole kõnealuse nõudega seoses pidanud tegema mingeid toiminguid ega kandma mingeid kulutusi.
- Nõudeõiguse loovutamise lepingu tõttu puudub pankrotihaldur Andrus Õnnik’ul võimalus rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid Kati PT OÜ (pankrotis) vastu esitatud nõudest laekuva raha arvelt.
- Nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel oli Priit Toomjõe teadlik, et ta on eraisikuna maksejõuetu ning peab lähiajal esitama iseenda suhtes võlgniku pankrotiavalduse.
- Ma olin teadlik Priit Toomjõe ja Priit Toomjõe’le kuuluva äriühingu majanduslikust seisust. Tutvudes esitatud hagiavaldusega, olen ma sunnitud tõdema, et hagiavalduses esitatud väidete näol on tegemist eelkõige pankrotihaldur Andrus Õnnik’u isiklike oletustega, mis ei oma vähimatki seost reaalsusega. Vältimaks arusaamatusi oleks pankrotihaldur Andrus Õnnik pidanud hagiavalduse esitamisel konsulteerima nii Priit Toomjõe’ga (pankrotis) kui ka minuga. Pankrotihaldur Andrus Õnnik pole nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise põhjustest minuga rääkinud. Oletan, et ka Priit Toomjõe’ga (pankrotis) pole pankrotihaldur eelnimetatud teemal rääkinud. Arvestades pankrotihaldur Andrus Õnnik’u varasemat tegevuspraktikat pole sellises käitumises midagi eriskummalist. Näiteks avaldas pankrotihaldur Andrus Õnnik 11.02.2010.a. enampakkumisteate (lisa nr 1), millisega teatas, et müüb Priit Toomjõe (pankrotis) omandis oleva 4/5 kaasomandi osa kinnistust asukohaga xxxxx xx Pärnu linnas. Lisaks teatas pankrotihaldur Andrus Õnnik, et kinnistu kaasomanik (s.o. mina) on andnud nõusoleku, mille kohaselt saab teha pakkumisi ka kinnistu ostuks tervikuna. Tegelikult polnud pankrotihaldur Andrus Õnnik minuga kaasomandi osa müügist kunagi rääkinud ning enampakkumisteates kajastatud nõusolekut polnud ma kunagi andnud. Eelnimetatud näitega tahan ma tõendada seda, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on hagiavalduses esitanud teadlikult ebaõigeid väiteid ning tema tegevust on ka varasemalt iseloomustanud teadlikult ebaõigete väidetega esinemine. Oleks kahetsusväärne, kui hagiavalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustatakse pankrotihalduri poolt teadlikult esitatud ebaõigete väidete alusel. 4
(8)Antud juhul jääb üle ainult loota, et pankrotihalduri poolt ebaõigete andmete ja väidete esitamine on toimunud ekslikult.
§ 5
ütleb, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
§ 67
lg 1 ütleb, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. On selge, et nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel mõistsin nii mina kui ka Priit Toomjõe nõudeõiguse loovutamisest tekkivaid õigusi ja kohustusi. Käesolevaga kinnitan, et nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgiks oli üksnes nõudeõiguse loovutamine nõudeõiguse loovutamise lepingus kajastatud tingimustel. Ühtegi kõrvalmõtet või varjatud eesmärki nõudeõiguse loovutamine ei omanud ning pankrotihaldur Andrus Õnnik’u vastavad väited on selgelt kohatud. Olen veendunud, et pankrotihaldur Andrus Õnnik pole nõudeõiguse loovutamise teemal Priit Toomjõe’ga (pankrotis) rääkinud, mistõttu väljendavad hagiavalduses kajastatud väited üksnes pankrotihalduri oletusi ning need oletused ei oma seejuures vähimatki seost reaalsusega. Kas pankrotihaldur Andrus Õnnik oleks pidanud selguse mõttes lisama hagiavaldusele ka Priit Toomjõe (pankrotis) selgituse? On selge, et pankrotihaldur Andrus Õnnik ei saa samastada ennast Priit Toomjõe’ga (pankrotis) ega väljendada Priit Toomjõe (pankrotis) mõtteid. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 ütleb, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lähtuvalt eeltoodust tuleb tunnistada, et nõudeõiguse loovutamine on toimunud seaduses nõutud korras. Alljärgnevalt selgitan, miks on pankrotihaldur Andrus Õnnik’u poolt hagiavalduses kajastatud väited kohatud ja valed: 1. Pankrotihaldur Andrus Õnnik’u väide - Kuni käesoleva ajani pole võlgnik (s.o. Priit Toomjõe) pankrotihaldurit nõudeõiguse loovutamise lepingust teavitanud ega lepingut pankrotihaldurile esitanud. Samuti pole nõude loovutamist kajastatud Priit Toomjõe poolt 17.12.2009.a. antud võlgniku vandes. Võlausaldajana puudub mul võimalus ja vajadus pankrotihalduri töö korraldamiseks. Pankrotimenetluse tarbeks dokumentide ja informatsiooni kogumine on eelkõige siiski pankrotihalduri kohustus. Võimalik, et pankrotihaldur on oma kohustusi täitnud ebapiisava hoolsusega, kuid oma tegemata jätmiste eest on minu süüdistamine kohatu. Olen isiklikult pankrotihaldur Andrus Õnnik’ut nõudeõiguse loovutamisest teavitanud ning ainuüksi hagiavalduse esitamine näitab seda, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on nõudeõiguse loovutamisest teadlik. Kohatu on viidata asjaolule, et võlgniku vandes pole kajastatud nõude loovutamist. Nõude loovutamise kajastamine või mittekajastamine ei muuda olematuks nõudeõiguse loovutamise toimumist. Minule teadaolevalt peab võlgnik (s.o. Priit Toomjõe) kinnitama võlgniku vandega, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on õiged. Täiendavaid ja selgitavaid asjaolusid võlgniku vandes kirjeldama ei pea. Eeldan, et võlgniku vandes kajastatud teksti trükitud osa on 5
(8)kirjutatud pankrotihaldur Andrus Õnnik’u poolt. Sellest tulenevalt järeldan, et nõudeõiguse loovutamist ja muid asjaolusid ei olekski pidanud võlgniku vandes kajastama, sest pankrotihaldur polnud vastavaid viiteid (sh. muude asjaolude kohta) võlgniku vandesse trükkinud. Küll aga on võlgniku vandes Priit Toomjõe (pankrotis) poolt käsikirjaliselt lisatud osast võimalik otseselt aru saada, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on paljud olulised asjaolud jätnud tähelepanuta!
- Pankrotihaldur Andrus Õnnik’u väide - Nõudeõiguse loovutamise lepinguga on oluliselt kahjustatud Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate huve. Pankrotihalduri Andrus Õnnik’u arvates ei ole 60% laekunud summade jätmine minule mitte millegagi põhjendatud, kuna mina pole kõnealuse nõudega seoses pidanud tegema mingeid toiminguid ega kandma mingeid kulutusi. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kindlasti teadlik, et loovutatud nõudeõigus on suunatud OÜ Kati PT (pankrotis) vastu. Samuti on pankrotihaldur kindlasti teadlik, et OÜ-l Kati PT (pankrotis) puudub vara, millise arvelt nõudeid rahuldada. Juhul, kui OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotimenetluses oleks vahendeid, siis arvestades nõuete mahtu, leiaks rahuldamist üksnes AS-i SEB Pank nõue, sest viimati mainitud äriühingu nõuded on ainsana tagatud. Paratamatult tekib küsimus, et kelle huvides pankrotihaldur tegutseb? Kas AS-i SEB Pank huvides? Arvestades seda, et pankrotihaldur peab esindama nii võlgniku kui ka kõikide võlausaldajate huve, tekib paratamatult kahtlus, et pankrotihaldur kohtleb võlausaldajaid ebavõrdselt. Minu kahtlusi põhistab ka pankrotihaldur Andrus Õnnik’u käitumine OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotimenetluses. Viimati üritas pankrotihaldur Andrus Õnnik (pankrotis) koos AS-i SEB Pank esindajaga vahetada välja OÜ Kati PT (pankrotis) senist pankrotitoimkonda. Kuna aga kohus tunnistas sellise tegevuse seadusega vastuolus olevaks, siis taastati esialgne olukord ning OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotitoimkonna koosseis jäi muutmata. Olen tasunud Priit Toomjõe’le nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel 100 000 krooni. Kas Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate huvides on mulle 100 000 krooni tagastamine? Pigem kahjustatakse Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate huve hoopis nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamisega. Kohatu on väide, et ma pole kõnealuse nõudega seoses pidanud tegema mingeid toiminguid ega kandma mingeid kulutusi. Olen üritanud tänu nõudeõiguse olemasolule sekkuda OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotimenetlusse, kuid nagu eelpool sai kirjeldatud, on pankrotihaldur Andrus Õnnik minu tegevust koos AS-iga SEB Pank takistanud. Küll aga võin ma väita, et pankrotihaldur Andrus Õnnik pole kõnealuse nõudega seoses pidanud tegema mingeid toiminguid ega kulutusi.
- Pankrotihaldur Andrus Õnnik’u väide - Nõudeõiguse loovutamise lepingu tõttu puudub pankrotihaldur Andrus Õnnik’ul võimalus rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid Kati PT OÜ (pankrotis) vastu esitatud nõudest laekuva raha arvelt. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on jätnud hagiavalduses mainimata, et OÜ-l Kati PT (pankrotis) puudub vara, millise arvelt nõudeid rahuldada. Juhul, kui OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotimenetluses oleks vahendeid, siis arvestades nõuete mahtu, leiaks rahuldamist üksnes AS-i SEB Pank nõue, sest viimati mainitud äriühingu nõuded on ainsana tagatud. Järelikult puudub pankrotihalduril võimalus rahuldada Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate nõudeid Kati PT OÜ (pankrotis) vastu esitatud nõudest laekuva raha arvelt sõltumata sellest, kas ta omab nõuet või mitte. Küll aga kahjustab pankrotihaldur Andrus Õnnik nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõudega teiste Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate huve, sest sellisel 6
(8)juhul kuuluks nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel minu poolt tasutud summa (s.o. 100 000 krooni) tagastamisele.
- Pankrotihaldur Andrus Õnnik’u väide - Nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel oli Priit Toomjõe teadlik, et ta on eraisikuna maksejõuetu ning peab lähiajal esitama iseenda suhtes võlgniku pankrotiavalduse. Oluline on mainida, et sõlmisime Priit Toomjõe’ga nõudeõiguse loovutamise lepingu heas usus. Olen varasemalt maininud, et enne hagiavalduse esitamist oleks pankrotihaldur Andrus Õnnik pidanud rääkima Priit Toomjõe’ga (pankrotis), saamaks selgust nõudeõiguse loovutamise mõttest. Kindlasti ei saa pankrotihaldur Andrus Õnnik lihtsalt oletada, mida Priit Toomjõe nõudeõiguse loovutamise ajal mõtles või tundis. Nõudeõiguse loovutamise hetkel ei avaldanud Priit Toomjõe mulle kunagi, et tal oleks püsivaid makseraskusi, mis sunniksid teda esitama iseenda suhtes pankrotiavaldust. Arvestades Priit Toomjõe (pankrotis) suurima võlausaldaja AS-i SEB Pank käitumist ja lubadusi, poleks keegi pankrotiavalduse esitamise peale ilmselt ka mõelnud.
- Pankrotihaldur Andrus Õnnik’u väide - Ma olin teadlik Priit Toomjõe ja Priit Toomjõe’le kuuluva äriühingu majanduslikust seisust. Selgitan veelkord, et sõlmisime Priit Toomjõe’ga nõudeõiguse loovutamise lepingu heas usus. Mul puudus igasugune teadmine Priit Toomjõe (pankrotis) isiklikust majanduslikust seisust ning pankrotihaldur Andrus Õnnik’u sellekohane väide on selgelt vale. Olen veendunud, et nii minu kui ka Priit Toomjõe käitumine nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel oli igati õiguspärane. Nõudeõiguse loovutamise lepinguga ei kahjustatud ühegi Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldaja huve ning seda kinnitab ka tänane seis Priit Toomjõe (pankrotis) ja OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotimenetluses. Asjaolu, et pankrotihaldur Andrus Õnnik ei saa tänu nõudeõiguse loovutamisele rahuldada isiklikke ambitsioone OÜ Kati PT (pankrotis) pankrotimenetluses, ei saa olla nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise aluseks. Seda enam, et nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamine toob Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajatele kasu asemel pigem kahju. Mõistan Pankrotiseaduse § 110 lg 3 mõtet, mis ütleb, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Samas ei saa rahuldada pankrotihaldur Andrus Õnnik’u hagiavaldust üksnes eelduste alusel, kui hagiavaldus ise tugineb pelgalt ebaõigetel väidetel ja pankrotihalduri oletustel. Ei saa eeldada, et kui pankrotihaldur midagi oletab, siis see oletus on automaatselt ka tõene ning tuginedes üksnes sellele oletusele on võimalik rahuldada pankrotihalduri poolt esitatud hagiavaldust. Ma ei soovi antud hetkel esitada vastuhagi ning olen nõus kirjaliku menetlusega. Lähtuvalt eeltoodust palub kostja kohtul:
- Jätta pankrotihaldur Andrus Õnnik’u poolt esitatud hagiavaldus nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata;
- Kõik tekkivad menetluskulud jätta Hageja kanda. 7
(8)Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalune leping on võlgniku tehing, mis on tehtud kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve ning võlgnik teades oma võlgade ja varade olukorda, antud lepingut sõlmides kahjustas teadlikult oma võlausaldajate huve. Konkreetne olukord on reguleeritud PankrS § 110 lg. 2 – kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist eeldatakse , et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve. Seega kostja viited TsÜS õ 5 ja § 67 lg. 1 ning VÕS § 167 lg 1 pole kohased. Kostja on ära unustanud, et PankrS § 110 lg 2 on teatavate tehingute suhtes erinorm, kus seadusest tulenevalt on, kus pole vaja tõendada, kas tehingu teine pool teadis või ei teadnud, et tema poolt teostatav tehing rikub võlgniku võlausaldajate huve. Tuvastatud on ja seda asjaolu pole vaidlustatud, et tehing on tehtud , et tehing teostati kaks kuud ja üks päev enne ajutise halduri nimetamist. Kostja viited halduri isiklikele omandustele pole asjakohased ja lubatavad ning kohtu arvates ei kuulu vaidluse juurde vaid annavad kostjale kohtu silmis ebasoodsa hinnangu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada täielikult ja vaidlusalune tehing tunnistada kehtetuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik 8
(8)