2-10-36347 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2011.a Pärnu kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-10-36347 Tsiviilasi AS Swedbank hagi S. H. vastu võla, intressi ja viivise summas 2128.59 eurot ja edasise viivise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Swedbank, reg. kood 10060701, volit. esindaja Silva Kark, e-post: silva.kark@swedbank.ee ; Kostja: S. H., elukoht RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 423 lg.1 p. 13, § 424, 426, § 427, kohus määras
- Jätta läbi vaatamata AS Swedbank hagi S. H. vastu võla, intressi ja viivise summas (2128.59 EUR) kaks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja 59 senti ning edasise viivise väljamõistmiseks.
- Jätta menetluskulud hageja AS-i Swedbank kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Sisulised asjaolud AS Swedbank on Pärnu Maakohtule esitanud hagi S. H. vastu võla, intressi ja viivise summas 2128.59 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses on S. H. elukohaks märgitud L. küla, A. vald, P., maksekäsu kiirmenetluse järgi H. . Y ., E., S.. Kohtul ei õnnestunud kostjale posti teel hagimaterjale kätte toimetada hageja poolt antud Eesti aadressil, kuna postiasutuse andmetel isik ei ela seal. Kohtule esitatud politei õiendi kohaselt ei ela S. H. P., A. vallas, L. külas, M.talus vaid elab ja töötab S. Vabariigis. Rahvastikuregistri järgi on kostja kehtiv elukoht alates 09.07.2010.a M. . A , V., S. V.. 1
(2)2-10-36347 Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. TsMS § 70 lg. 3 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art. 2 p. 1 sätestatakse, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama art 2 p. 2 järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Ka siseriiklikult TsMS § 79 lg.1 kohaselt üldise kohtualluvuse mõttes võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatut, s.o. üldist kohtualluvust kostja elukoha järgi kooskõlas TsMS § 10 p. 3 sätestatuga, mille kohaselt ei laiene Eesti kohtute pädevus isikule, kui see tuleneb välislepingust, seadusest või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest. Hageja on õigustatud esitama hagi S. V. kostja elukohajärgsele kohtule. Kohus viitab ka, et käesolevas asjas on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. Juhul, kui hageja eeldaks asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Hageja poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 150 lg. 1. 3 alusel on hagejal õigus hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda riigilõivu tagastamist. Ivika Sillaots Kohtunik 2
(2)