← Eesti

2-10-35632/5

Obsah (5)§ 444§ 221§ 162§ 173§ 174

2-10-35632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-10-3

) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu hulgas ka alaealine laps. Seega ei ole uue seadusega nõudeõigust kehtestatud alaealise lapse vanemale, mistõttu on kohtus hagejaks (menetlusosaliseks) alaealine laps ja nõude esitanud lapsevanem on alaealise seaduslik esindaja. Kohus saab hagejaks lugeda isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud ajaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab

§ 221lg 1 alusel dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.

Nimetatud seisukohale jõudis Riigikohus oma 28.10.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10. Vastavalt sünnitunnistusele (tl.3) on alaealise J P vanemateks J P ja A P. Menetluskulud Hageja ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude 2 2-10-35632 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kristel Pedassaar kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.